Aastaajad eesti luules

Sõna "aastaajad" seostub eesti keeles ennekõike kevade-suve-sügise-talvega, need omakorda kergesti hommiku-päeva-õhtu-ööga, lapsepõlve-nooruse-küpsuse-raugaeaga. Ehk tuleneb see nelisus meie ajalise mõtlemise, kultuurilise kogemuse eripärast.
Käesolev kogumik ei püüa olla kõikehõlmav eesti loodusluule antoloogia, eelistades õhku jätta nii looduse kui luule piiri. Ometi peaks ee raamat andma aimu eestlase aja- ja loodusetajust, igimuutlikus kulgemises kujunevast kogemusest, sise- ja välisilma võbelevast tervikust, nagu see viimase sajandi jooksul sõnadesse on jõudnud.