Eesriie. Poirot viimane juhtum

Agatha Christie romaan „Eesriie. Poirot viimane juhtum“ on sümboolne ja mõjukas lõpp maailmakuulsa detektiivi Hercule Poirot’ loole. Teos viib lugeja tagasi Stylesi mõisasse – samasse paika, kus toimus ka Christie esimene Poirot’ romaan „Saladuslik juhtum Stylesis“. Aastaid hiljem, sõjaaegses Inglismaal, kohtuvad seal taas vanad tuttavad, sealhulgas kapten Hastings, kes on kutsutud kohale vana sõbra palvel. Maja elanike hulgas valitseb pingeline õhkkond, mille taustal mõistab Poirot, et üks neist peidab endas tapjat, kelle motiivid ja tegutsemisviisid on niivõrd varjatud, et nende tõestamine tavapäraste meetoditega oleks võimatu.

Romaani keskne pinge tuleneb Poirot’ teadmisest, et mõrv on paratamatu, kuid selle ärahoidmiseks peab ta kasutama drastilisi ja ebatavalisi vahendeid. Erinevalt varasematest lugudest on „Eesriie“ toonilt mõtlikum ja tumedam, sest lisaks intellektuaalsele väljakutsele seisab detektiiv silmitsi ka oma füüsilise nõrkuse ja moraalsete dilemmadega. Kapten Hastingsi jutustajana roll on taas oluline – tema vaatepunktist on Poirot’ käitumine ebatavaline ja sageli arusaamatu, mis suurendab pinget ja muudab lahenduse eriti mõjuvaks. Romaani lõpplahendus on ootamatu, julge ja mõtlemapanev, viies kokku kogu sarja temaatika ning Poirot’ eetilised tõekspidamised.

Agatha Christie (1890–1976) oli inglise krimikirjanduse suurkuju, kelle looming on kujundanud terve žanri arusaama mõistatusromaanist. „Eesriie“ valmis tegelikult juba 1940ndatel, kuid Christie jättis selle avaldamata kuni oma elu lõpuni, et pakkuda väärikat ja lõplikku hüvastijättu oma tuntuimale tegelaskujule. Romaani hiline avaldamine annab sellele erilise kaalu – tegemist pole lihtsalt järjekordse mõistatusega, vaid terviku lõpetava teosega, milles autor peegeldab ka omaenda suhet Poirot’sse ja kirjutamiskunsti eetilistesse piiridesse. See on väärikas ja mõjuv punkt pika ning mõjuka sarja lõpus.