Haljasalade kasvupinnased ja multšid

õige paremini kasvavad taimed oma loodusliku kasvukoha mullas. Paraku meeldib meile näha taimi ka seal, kus pole nende kodu: tänavahaljastuses, linna rohealadel, spordiväljakutel jm. Tavaliselt puudub sellistes kohtades muld. Mulla asemel on ehitus- ja kaevetööde käigus segamini paisatud ning ehitusprahiga risustatud pinnasemass, mis ei sobi taimede kasvatamiseks. Kui muld ei vasta nõuetele, on seda vaja parandada või luua taimejuurtele sobiv tehiskeskkond. Ühelt poolt peaks rajatav kasvupinnas vastama kasvatatavate taimede kasvukohanõuetele ja haljasala kasutusotstarbele, teiselt poolt peaks see vastu pidama tallamiskoormusele ja vibratsioonile, säilitades seejuures head taimekasvatuslikud omadused.

Õpiku „Haljasalade kasvupinnased ja multšid” esimeses osas kirjeldatakse kasvupinnaste füüsikalisi, keemilisi ning bioloogilisi omadusi lähtuvalt taimede füsioloogilistest vajadustest; eriliselt rõhutatakse pinnase õige teralise koostise tähtsust. Teises osas antakse juhiseid erinevate haljasalade ning erinevate nõuetega taimede jaoks sobivate kasvupinnaste tootmiseks ja paigaldamiseks ning toorainete valikuks. Lugeja leiab õpikust ülevaate ka erinevate multšide omadustest ja kasutamisest, aga ka multšimisega