Elu nagu looming & Acheroni kaldal

Kogumik Elu nagu looming ja Acheroni kaldal toob kaante vahele kaks suunda. Esimene osa on pikk vestlus Lembit Uustulndiga, mis aitab kokku panna kirjaniku elukäigu, tööviisid ja loomingulised lähtekohad. Intervjuu liigub perelugudest ja saaretaustast kuni kirjutamiseni ning laulutekstideni, avades, kuidas materjal jõudis romaanidesse ja näidenditesse. Teine osa on autori kõige isiklikum romaan Acheroni kaldal. Nii moodustub raamat, mis asetab jutustuse ajaloolise kogemuse kõrvale mälestuse ja selgituse, andes lugejale võimaluse näha, kuidas elukäik vormib teoseid ning kuidas teosed omakorda selgitavad elukäiku. Selline ülesehitus seob uuriva jutu ja ilukirjanduse üheks tervikuks, kus küsimused, mida poeg meenutab, leiavad vastuseid romaani stseenides ning vastupidi.

Romaan Acheroni kaldal keskendub 1944. aasta pöörisele, mil koolipoisid satuksid vastu tahtmist sõjaväeteele. Lugu näitab, kuidas noor inimene kohaneb olukorraga, kus valikuruum on ahtaks surutud, ning kuidas argine oskus märgata, kuulata ja talletada muutub ellujäämise vahendiks. Teos liigub lahingute, taganemiste ja vahepeatuste kaudu, hoides fookuses rühma meelsuse, vaikimised ja kokkulepped, mis on vajalikud, et päevas püsida. Tagasivaated, lühikesed dialoogid ja lakoonilised kirjeldused hoiavad tempot, samas annavad märku, kuidas sõja järel kujunevad uued piirid ja suhted. Raamat ei paku lihtsat õigustust ega hukkamõistu, vaid püüab hoida nähtaval olukorra, milles käitumist määrab sund ja hirm. Nii saab romaanist tunnistus, mis seob isikliku mälu ja kollektiivse kogemuse, pakkudes lugejale materjali, millega mõista nooruse katkemist ning vaikuse pikka mõju hilisemas elus.

Albert Uustulnd on eesti proosakirjanik ja laulusõnade autor, kelle nimi seostub nii mereainelise jutustamise kui ka argise tööelu vaatlemisega. Tema tekstid püsivad lihtsas jutustajahääles, mis laseb rääkida sündmusel ja inimesel, mitte loosungil. Tuntud on mere- ja sadamateemaline romaanitsükkel Tuulte tallermaa, kus autor uurib kogukonna vastupidavust ja kutseoskuse eetikat. Acheroni kaldal asetab selle kõrval tähelepanu nooruse katkestusele ning sundmobilisatsiooni mõjule, moodustades sillapea, millelt lugeda ülejäänud loomingut. Uustulndi proosa võtab aluseks vahetu kogemuse, toetub täpsele vaatlemisele ning hoiab lugejat tegevuse keskel, mitte seletuse ääres. Nii toimib teos ühtaegu iseseisva jutustusena ja võtmena, mis avab autori laiemat tööpõldu.