Meri, mehed ja jumalad

„Meri, mehed ja jumalad“ on romaan, mis kujutab Saaremaa rannakolhoosi elu 20. sajandi teisel poolel. Teos avab lugejale pildi kalurite igapäevastest tegemistest ja kogukonna sisemistest pingetest, kus majanduslik areng ja elatustaseme tõus ei tähenda veel inimlike probleemide lahenemist. Külarahva omavahelistesse suhetesse põimuvad kadedus, usaldamatus ja lahkhelid, mis varjutavad ühise töö tulemusi. Romaani kese ei ole mitte ainult kalapüük ja majandus, vaid eelkõige inimestevahelised suhted, mis kujundavad kogukonna sisekliima.

Autor on suutnud põimida realistliku töö- ja elukirjelduse laiemate sotsiaalsete ja moraalsete küsimustega. Teoses vahelduvad kalurite töö argised detailid ning nende isiklikud katsumused, mis peegeldavad nii ajastu olusid kui ka inimeste iseloome. Meri kui loodusjõud on raamatus pidevalt kohal, olles ühtaegu elatusallikas ja katsumuste allikas, mis seob mehed ja nende pered igapäevase ellujäämisega. Nii luuakse pilt väikesest kogukonnast, kus töö ja elu on lahutamatult seotud ning kus igaüks peab leidma tasakaalu isiklike ja ühiste huvide vahel.

Albert Uustulnd (1925–1997) oli eesti kirjanik ja meremees, kelle loomingus on keskne koht mere ja kalanduse temaatikal. Ta töötas aastaid merel ning tundis hästi kalurite ja meremeeste elu, mida ta oma teostes ka detailirohkelt ja usutavalt kujutas. Uustulnd on kirjutanud mitmeid romaane ja jutustusi, kus meri on rohkem kui taust – see on sümbol, jõud ja elukujundaja. „Meri, mehed ja jumalad“ kuulub tema mereteemaliste romaanide hulka, näidates autori oskust ühendada realistlik elukäsitlus laiemate inimlike ja ühiskondlike probleemidega.