Ohtlikud hoovused

“Mees sureb - sõna jääb...” Nõnda oli Jakob siis ütelnud ja nüüd oli ta oma sõnad Jürile edasi andnud. Ja need sõnad sundisid Jüri talitama nii, kuidas vana mees oli soovinud.
”Siia... Siia, Jakob, jätan ma sind,” ütles Jüri, vallas soodi ning jättis paadi nina vastu tuult õõtsuma. Ta luges issameie, haaras kompsu ja libistas selle vaikselt vette. Valge pamp laskus aeglaselt sügavusse. “Hüvasti Jakob, hüvasti...Tervita taati.” Sõnas Jüri ning kui hea see oli, et tal polnud kellegi ees vaja oma pisaraid häbeneda.
Romaan “Ohtlikud hoovused” on Albert Uustulndi loometöö viimane raamat.