Peeter Esimene

Aleksei Tolstoi ajalooline romaan „Peeter Esimene“ kujutab Vene tsaari Peeter I elu ja tegevust 17. ja 18. sajandi vahetusel, käsitledes tema rolli Venemaa moderniseerimisel ja muutmisel Euroopa suurriigiks. Teose keskmes on Peetri valitsemisaastad, kuid see ei ole pelgalt ühe isiku elulugu – pigem avaneb laiahaardeline ajastuportree, kus tähtsat rolli mängivad ka kõrged riigiametnikud, aadlikud, lihtrahvas ja välisriikide esindajad. Tolstoi kujutab Peetrit kui energilist ja sihikindlat riigijuhti, kelle reformid puudutasid nii armeed, laevastikku, halduskorda kui ka ühiskondlikku moraali.

Romaanis põimuvad ajaloolised faktid ja kirjanduslik kujutlus. Tolstoi lähenemine on tugevalt ideoloogiline, sobitudes Nõukogude ajaloolise romaani kaanonisse, kus valitseja kujunemist ja tegevust nähakse läbi rahvusliku edasimineku ja progressi prisma. Kuigi Peeter I on peategelane, saavad palju tähelepanu ka tema vastased, toetajad ja kogu ühiskondlik dünaamika, mis saadab riigi kiiret ja kohati vägivaldset moderniseerimist. Romaani ülesehitus on eepiline, peatükkidesse jagatud, ja selle süžee areneb ajas laia kaarega, pakkudes detailset pilti Venemaa sisemistest muutustest ja suhetest muu maailmaga.

Aleksei Tolstoi (1883–1945) oli vene nõukogude kirjanik, kelle looming hõlmab nii ulmet, lastejutte kui ka ulatuslikke ajaloolisi romaane. „Peeter Esimene“ jäi tema eluajal lõpetamata, kuid romaan avaldati siiski mitmes köites, muutudes kiiresti üheks Nõukogude ajaloolise kirjanduse nurgakiviks. Tolstoi toetas ametlikult Nõukogude ideoloogiat ja tema ajaloolistes romaanides kajastub arusaam tugevast juhist kui rahva arengu tagajast. Samas on „Peeter Esimene“ ka kirjanduslikult meisterlikult kirjutatud, rohke dialoogi, detailsete kirjelduste ja psühholoogilise süvenemisega teos, mis pakub lisaks ideoloogilisele kihile ka ajaloolist ja inimlikku põnevust.