Kullervo. Näidend viies vaatuses

„Kullervo. Näidend viies vaatuses” on Aleksis Kivi esimene suurem kirjanduslik töö, mille aluseks on Soome rahvuseeposest „Kalevala” pärit traagiline kangelane. Kivi kirjutas teose 1859. aastal, ning see pälvis peagi Soome Kirjanduse Seltsi tunnustuse. Žürii soovitusel näidendit täiendati ja kohendati, mistõttu jõudis see trükisõnasse 1864. aastal. Tegemist on looga, kus kesksel kohal on Kullervo saatus – noor mees, kelle elu määravad juba algusest peale raske minevik, ebaõiglus ja kurjuse jada, mis viib hävingu ja hukkumiseni. Näidend on kirjutatud viies vaatuses, klassikalist draamavormi järgides.

Teose lavalugu on märkimisväärne: esietendus toimus Soome Teatris 1885. aastal, ligi veerand sajandit pärast autori surma. Eesti teatrilaval jõudis „Kullervo” publiku ette alles 1985. aastal, kui seda mängiti Draamateatris. Näidend peegeldab tugevalt rahvuslikku ärkamisaega ning Kivi soovi siduda eepiline kangelaslugu euroopaliku draamatraditsiooniga. Tulemuseks on traagiline lavateos, mis uurib inimliku kannatuse, viha ja kättemaksu piire. Samuti toob see esile rahvaluule ainestiku kasutamise tähtsuse soome kirjanduse kujunemisel.

Aleksis Kivi (1834–1872) oli esimene suur soomekeelne ilukirjanik, keda peetakse Soome rahvuskirjanduse rajajaks. Tema looming tõi soome keelde täisväärtusliku ilukirjandusliku väljendusvormi ning pani aluse rahvuslikule kirjandustraditsioonile. Kivi kuulsaim teos on romaan „Seitse venda”, kuid sama olulised on ka tema näidendid ja luule. „Kullervo” näidendina oli tema esikteos, mis näitas varakult autori võimet siduda rahvalaululine aines universaalsete tragöödia motiividega. Lühike ja keeruline elu ei vähendanud Kivi mõju – tema loomingust sai soome kirjanduse nurgakivi.