Raamat on hetkel otsas
Jäta oma e-postiaadress ja teavitame Sind kui raamat uuesti müüki tuleb!
Alexander Kaletski
Metroo. Maa-alune romaan
Metroo. Maa-alune romaan
- Seisukord: Uus
- Märkused:
- Nornberg & Co | 2017
- 485 lk | Pehmekaaneline | 150 x 210 mm
- ISBN: 9789949958764
- Keel: eestikeelne
Mõned tarkpead väidavad, et pole midagi kaunimat Tadž Mahalist, kuid nad eksivad sügavalt. Mis on Tadž Mahal? Marmorist hauakamber, muud ei midagi. Isegi nimi on tal kuidagi idiootlik - Tadž Mahal - võib keele ära nikastada. Metroo on hoopis teine asi. Kuidas see juba kõlab - METROO! Ilu, harmoonia ja varjatud jõu näidis…
Mis siin rääkidagi, ma armastan metrood pööraselt, eriti Koltsevaja liini. See liin ümbritseb Moskva keskust, justkui joonistab nähtamatu ringi ümber tema südame, ja lisaks pole paremat kohta, et tajuda pealinna pulssi - Moskva süda lööb, kõmiseb, ja kajana saadab teda rataste lõgin maa all. Varasest hommikust hilise õhtuni veavad täistuubitud rongid reisijaid mööda Koltsevaja liini, ja ei ole lõppu inimeste voolul, nagu pole lõppu suletud ringil.
Joodikud jumaldavad seda marsruuti, siin võivad need hädavaresed oma raskes seisundis täielikult lõõgastuda, ei vähimatki muret lõpp-peatuse pärast, kus neile kindlasti turja karataks, haarataks valgetest käekestest ja heidetaks halastamatult kainestusmaja külma duši alla. Koltsevajal on nende maine paradiis, õigemini maa -alune, kus nad võivad keerelda ja tiirelda kitsa vaguni soojas, kuni saavad kaineks, ja veel kõige toredam on, et mida kaugemale nad sõidavad, seda lähemale sellele kohale, kust nad välja sõitsid. Kas pole see tõeline nirvaana? Aga teie ütlete - Tadž Mahal! Kuidas saaks neid üldse võrrelda?
Kunstnik, näitleja ja laulja Alexander Kaletski avaldas 1985. aastal autobiograafilise romaani "Metroo. Maa-alune romaan", mis muutus vabas maailmas kiiresti bestselleriks. See on peene huumori ja irooniaga vürtsitatud terane meenutus "õnnelikust elust" Nõukogude Liidus, riigis, mis määras oma totalitaarse absurdimaigulise süsteemiga mitmekümne aasta vältel miljonite inimeste igapäevast elu ja saatust.
Autor ( s 1946) veetis oma lapse- ja koolipõlve Moskva lähedal Tuulas ja õppis aastail 1965–1969 Moskvas Štšukini-nimelises teatriinstituudis, mille lõpetamise järel tegi andeka näitlejana nõukogude oludes silmapaistvat karjääri. Kuid samal ajal korraldas ta Moskva underground ringkondades oma taieste näitusi ja oli tuntud nõukogudevastaste laulude esitajana. Alexander Kaletski emigreerus Nõukogude Liidust poliitilistel põhjustel 1975. aastal Lääne-Euroopasse ja asus hiljem elama Ameerika Ühendriikidesse, kus tegutseb kunstnikuna.
Vaata detaile
Mis siin rääkidagi, ma armastan metrood pööraselt, eriti Koltsevaja liini. See liin ümbritseb Moskva keskust, justkui joonistab nähtamatu ringi ümber tema südame, ja lisaks pole paremat kohta, et tajuda pealinna pulssi - Moskva süda lööb, kõmiseb, ja kajana saadab teda rataste lõgin maa all. Varasest hommikust hilise õhtuni veavad täistuubitud rongid reisijaid mööda Koltsevaja liini, ja ei ole lõppu inimeste voolul, nagu pole lõppu suletud ringil.
Joodikud jumaldavad seda marsruuti, siin võivad need hädavaresed oma raskes seisundis täielikult lõõgastuda, ei vähimatki muret lõpp-peatuse pärast, kus neile kindlasti turja karataks, haarataks valgetest käekestest ja heidetaks halastamatult kainestusmaja külma duši alla. Koltsevajal on nende maine paradiis, õigemini maa -alune, kus nad võivad keerelda ja tiirelda kitsa vaguni soojas, kuni saavad kaineks, ja veel kõige toredam on, et mida kaugemale nad sõidavad, seda lähemale sellele kohale, kust nad välja sõitsid. Kas pole see tõeline nirvaana? Aga teie ütlete - Tadž Mahal! Kuidas saaks neid üldse võrrelda?
Kunstnik, näitleja ja laulja Alexander Kaletski avaldas 1985. aastal autobiograafilise romaani "Metroo. Maa-alune romaan", mis muutus vabas maailmas kiiresti bestselleriks. See on peene huumori ja irooniaga vürtsitatud terane meenutus "õnnelikust elust" Nõukogude Liidus, riigis, mis määras oma totalitaarse absurdimaigulise süsteemiga mitmekümne aasta vältel miljonite inimeste igapäevast elu ja saatust.
Autor ( s 1946) veetis oma lapse- ja koolipõlve Moskva lähedal Tuulas ja õppis aastail 1965–1969 Moskvas Štšukini-nimelises teatriinstituudis, mille lõpetamise järel tegi andeka näitlejana nõukogude oludes silmapaistvat karjääri. Kuid samal ajal korraldas ta Moskva underground ringkondades oma taieste näitusi ja oli tuntud nõukogudevastaste laulude esitajana. Alexander Kaletski emigreerus Nõukogude Liidust poliitilistel põhjustel 1975. aastal Lääne-Euroopasse ja asus hiljem elama Ameerika Ühendriikidesse, kus tegutseb kunstnikuna.
