Gatlingi kuulipilduja

Andreas W. teos „Gatlingi kuulipilduja“ on poeetiline ja kontseptuaalne lühiproosa ning luulekogumik, mis ühendab intensiivse kujundikeele ning eksperimentaalse vormi. Raamatu pealkiri viitab ajaloolisele tulirelvale – Richard Gatlingi leiutatud kuulipildujale –, kuid kasutab seda pigem metafoorina tekstide rütmi, taju- ja mõttelaviinide kohta. Tegemist ei ole sõjateemalise teosega kitsas mõttes, vaid keele, maailma ja subjektiivsete tajude vahel liikuvate tekstide kogumiga, kus impulsiivne ja sageli katkendlik väljendusviis loob mitmekihilise ja pingestatud keelekeskkonna. Autori hääl on vaheldumisi lüüriline, irooniline, aforistlik ja raevukas.

Tekstid varieeruvad žanriliselt ja vormiliselt – osa neist meenutavad fragmente päevikust, osa luuleproosat, osa filosoofilisi mõtisklusi. Tihti on neis vastandatud tehniline maailmatunnetus ja eksistentsiaalne üksildus, inimese võõrandumine ning keele piiratus, kuid samas otsitakse pidevalt ka mõttelist läbimurret, mingit „tuld“ või „häiret“, mis murduks argirutiini ja keelestandardite vastu. Rütm on hüplik, tihti katkestatud lausete ja graafiliste pausidega, mis loovad lugemisel kiiruse ja takistuse vaheldumise. Nii saavutab kogumik dünaamika, mis kutsub esile pigem emotsionaalse kui loogilise vastuvõtuviisi.

Andreas W. on eesti kirjanik ja kunstnik, kelle looming on alates debüütidest 2000. aastatel olnud tugevalt mõjutatud postmodernistlikest ja avangardsetest lähenemisviisidest. Tema tekstide puhul on oluline rõhk kontseptuaalsel raamistikul ja keelel kui materjalil, mitte pelgalt vahendil. „Gatlingi kuulipilduja“ on osa tema varasest loomingust, mida iseloomustab sõna kui toimingu ja maailmavaatliku vastupanu akti käsitlemine. Kogumik on ilmunud kirjastuse Jumalikud Ilmutused sarjas, mis on tuntud oma eksperimentaalsete ja marginaalsemate kirjandusvormide väljaandmise poolest.