Mürgitatud šokolaadikarp

Anthony Berkeley kriminaalromaan „Mürgitatud šokolaadikarp“ on nutikas ja mänguline detektiivilugu, mis kuulub klassikalise inglise mõrgamõistatuse kuldajastu parimate näidete hulka. Lugu algab sündmusega, mis võiks näida suisa juhuslik: Londoni aadressile saabub šokolaadikarp, mille sisu söömine lõpeb traagiliselt. Ohver, noor naine, kellel polnud näiliselt vaenlasi ega tumedat minevikku, satub juhuse tahtel saatuslikuks sihtmärgiks. Juhtumit asub uurima seltskond nimega Kriminaalne Ring, kuhu kuuluvad harrastusdetektiivid, advokaadid ja kirjamehed – igaüks neist esitab oma teooria ja uurimisloogika, pakkudes eri versioone juhtunu motiividest ja võimalikust süüdlasest.

Romaani ülesehitus on ebatavaline ja üks selle suurimaid tugevusi: loo süžee ei liigu lineaarselt, vaid pakub lugejale järjestikku mitmeid interpretatsioone samast juhtumist. Iga järgnev seletus muudab eelmist, nihutab fookust või toob esile uusi detaile. Selline konstruktsioon mitte ainult ei suurenda intellektuaalset pinget, vaid mängib ka ootustega, mida kriminaalromaanile esitatakse – küsimusega, kas tõde on üldse võimalik välja selgitada. Detektiiv Roger Sheringham, kes on Berkeley teoste korduv tegelane, osaleb samuti aruteludes, ent tema järeldused ei ole ilmtingimata lõplikud. Tulemuseks on mitmekihiline ja irooniline käsitlus tõe, loogika ja mõrvamüsteeriumi olemusest.

Anthony Berkeley (1893–1971) oli inglise kirjanik, keda peetakse üheks intellektuaalselt ambitsioonikama krimikirjanduse teerajajaks. Tema looming seadis kahtluse alla detektiivikirjanduse rangelt loogilise lahenduskeskse vormi, tuues sisse psühholoogilise mitmetähenduslikkuse ja jutustustehnilise mängulisuse. „Mürgitatud šokolaadikarp“ (esmakordselt ilmunud 1929) on üks tema tuntumaid teoseid ning pakub jätkuvalt pinget ja mõtteainet lugejatele, kes otsivad kriminaalromaanist enamat kui pelgalt süüdlase väljaselgitamist. Eesti keelde tõlgituna pakub see elegantselt komponeeritud lugu head näidet, kuidas klassikaline mõrvamüsteerium võib olla ühtaegu teravmeelne ja filosoofiline.