Eestimaa viimastel aastamiljonitel

Anto Raukase raamat „Eestimaa viimastel aastamiljonitel“ pakub teaduslikku ja populaarteaduslikku ülevaadet Eesti geoloogilisest arengust alates viimaste geoloogiliste ajastute, eeskätt kvaternaari jooksul toimunud muutustest. Teos keskendub sellele, kuidas kliimatingimuste, jääaegade ja maakoore liikumise mõjul on kujunenud tänapäevane Eesti maastik, mullastik, veestik ja looduslik mitmekesisus. Raamatu aluseks on geoloogiline aines, kuid seda esitatakse arusaadavas ja visuaalselt toetatud vormis, sobides nii loodushuvilisele lugejale kui ka õpilastele ja õpetajatele, kes otsivad süstemaatilist ülevaadet Eestimaa loodusloo hilisematest etappidest.

Teose peatükid käsitlevad muu hulgas mandrijää ulatust ja liikumist Eesti aladel, jääaegade vaheldumist, nende mõju pinnamoe ja setete kujunemisele, samuti tektoonilisi protsesse ja pinnase arengut. Eriline rõhk on jääajajärgsetel protsessidel – maapinna kerkimisel, järvede ja jõgede kujunemisel ning rannikualade muutumisel. Raukas toob välja, kuidas need pikaajalised loodusprotsessid on määranud ka tänapäevase inimtegevuse ruumilise ja ökoloogilise raamistiku. Raamat on illustreeritud kaartide, läbilõigete ja skeemidega, mis aitavad selgitada keerukaid nähtusi ning seostada neid konkreetsete paikadega Eestis.

Anto Raukas (1935–2021) oli Eesti tuntud geoloog ja teaduse populariseerija, kelle uurimistöö keskendus peamiselt kvaternaariaja geoloogiale ning loodusvarade kasutamisele. Ta töötas pikka aega Geoloogia Instituudis ja oli aktiivne ka teaduskorralduses ja keskkonnapoliitikas. Raukase kirjutisi iseloomustas soov tuua teaduslik maailmapilt laiema avalikkuseni, säilitades samas täpsuse ja sisulise põhjalikkuse. „Eestimaa viimastel aastamiljonitel“ on üks tema olulisemaid populaarteaduslikke teoseid, mis aitab mõista, kuidas pikk looduslugu on kujundanud Eestimaa tänaseks selliseks, nagu me seda tunneme.