Osatu

„Osatu“ on Benito Pérez Galdóse romaan, mille keskmes on Hispaania ühiskonna sisemised vastuolud ja muutuste paratamatus. Autor kujutab ühiskonda kui haiget organismi, mis vajab tõelisi arste – õpetajaid, kes suudaksid tuua hariduse ja terve mõistuse selgust. Teose sissejuhatus seob sotsiaalsed probleemid metafooriliselt puuduliku toitumise ja väärarusaamadega, mida pakuvad poliitikud ja filosoofideks maskeerunud posijad. Seeläbi seab Galdós esiplaanile küsimuse, kuidas rahvas saaks terveneda vaid hariduse, loogika ja moraali abil. Romaan ei piirdu aga didaktilise tooniga, vaid jutustab ühtlasi inimeste lugusid, mis annavad konfliktidele elulise kuju.

Romaanis peegelduvad 19. sajandi Hispaania ühiskonna keskseid pingeväljad: vana ja uue vastasseis, traditsiooniliste väärtuste ja moderniseerumise konflikt, majanduslike ja poliitiliste huvide kokkupõrked. Teos uurib, kuidas ühiskondlikud haigused mõjutavad üksikisiku käekäiku, ja kuidas isiklikud saatused saavad osaks suuremast ajaloolisest ümberkujunemisest. Galdóse realistlik laad toob esile nii sotsiaalse ebaõigluse kui ka inimliku igatsuse parema elu järele. Nii muutub „Osatu“ mitte ainult ajastu peegelduseks, vaid ka üldisemaks aruteluks inimese rollist ühiskonna muutustes ja sellest, milline jõud on teadmistes ja hariduses.

Benito Pérez Galdós (1843–1920) oli üks hispaania realismi suurkujusid, keda sageli võrreldakse Euroopa realistide nagu Balzaci või Turgeneviga. Ta kirjutas arvukalt romaane, näidendeid ja esseid, keskendudes eeskätt Hispaania sotsiaalsetele ja poliitilistele probleemidele. Tema looming on tähelepanuväärne nii realistliku detailitäpsuse kui ka psühholoogilise sügavuse poolest. „Osatu“ kuulub tema kriitilisematesse teostesse, kus ta seob ühiskondliku kommentaari ja kirjandusliku meisterlikkuse, andes edasi oma aja Hispaania rahva mured ja lootused. Galdós jäi kindlalt truuks realistlikule kujutamisviisile, samas andes oma romaanidele tugeva eetilise mõõtme, mis teeb need ka tänapäeval kõnekaks.