Sekeldaja päevad

Hetkeks välgatavad päevarabelustesse mälupildid, ei - terved varasemad ajad, autentsed viivud nendest, justkui mingi salajase ajamasina poolt tänasesse teleporditud eilse asukad või eksib tänane ise nendesse, kaotanult kasvavas kiiruses kursi, eksib nende sekka kui ilmarändur kiviajas elavasse hõimu. kiviajas ... ikka see atavistliku progressiusu fanaatiline pimedus, õnnis naivism veendumuses, et siis oli kõik kuidagi lihtsam. hoopis keerulisem. tundmatul oli suurem roll. võrratult suurem. tundmatu oli praktiliselt kõik. Tuttav oli see loetud raamat, too tänav, audikas, kus loeng toimus, buss, millega koju sõita. ühikatuba. sagedusala, millelt esmaspäeviti edetabelit kuulata.