Pimeduse aja algus

„Pimeduse aja algus. Kuidas kristlased hävitasid klassikalise maailma” on ajalookäsitlus, mis seab kahtluse alla tavapärase ettekujutuse kristluse võidukäigust antiigi lõpul ja varakeskajal. Catherine Nixey kirjeldab detailselt, kuidas 4. ja 5. sajandil kulges senise antiikkultuuri järkjärguline hävitamine. Kristlased ründasid süsteemselt kujusid, templeid ja teisi kunstiteoseid, pidades neid ebausu sümboliteks. Hävis suur osa antiikajastu kirjandusest, kuna pärgamendi nappuse tõttu kustutati vanad tekstid, et asendada need kristlike kirjutistega. Nixey esitab selle protsessi mitte kõrvalnähtuse, vaid sihikindla tegevusena, mille eesmärk oli kujundada uus kultuuriline ja vaimne kord.

Teos näitab, et kristluse levikuga kaasnes mitte ainult vaimulik ühtlustamine, vaid ka tohutu teadmiste ja loomingulise pärandi kadumine. Hävitati raamatukogusid, sealhulgas muistse maailma suurimaid kogusid, ning vägivalla sihtmärgiks langesid nii ehitised kui ka ideed. Kristliku kiriku juhtfiguurid, sh Augustinus, andsid sellele tegevusele ideoloogilise õigustuse: paganausuliste tavade ja teadmiste hävitamine ei olnud nende silmis julmus, vaid „halastusrikas metsikus“, mille kaudu pidi päästetama hingi. Nii rullub lugeja ees lahti pilt ajast, mil Euroopa kultuuripärandit kujundas samaaegselt nii loov kui ka hävitav jõud.

Catherine Nixey on briti ajakirjanik ja kirjanik, kes on õppinud Cambridge’i ülikoolis klassikalist filoloogiat ja antiikkultuuri. Ta on töötanud ajalehe The Times kultuuritoimetajana, kus tema artiklid on pälvinud tunnustust terava stiili ja põhjalikkuse poolest. „Pimeduse aja algus” on tema esimene raamat, mis äratas rahvusvaheliselt suurt tähelepanu ning tõi talle maine julge ja provokatiivse ajalookäsitluse autorina. Nixey ühendab teadusliku materjali elava jutustamislaadiga, avades antiikmaailma ja kristluse vahelist pinget viisil, mis kõnetab laia lugejaskonda.