David Copperfield 2. osa

Charles Dickensi romaani „David Copperfield“ teine osa jätkab peategelase elukäigu jälgimist nooruki east täiskasvanuks saamiseni, keskendudes nii isiklikule arengule kui ka sotsiaalsetele oludele, milles ta elab ja tegutseb. Kui esimeses osas kujutati peamiselt lapsepõlve katsumusi ja esimese iseseisvuse kogemusi, siis teises osas seisab David silmitsi keerukamate inimsuhete, tööelu ja moraalsete valikutega. Romaani keskmes on tema sisemine küpsemine, eneseleidmine kirjanikuna ning armastuse ja lojaalsuse küsimused, mis seavad proovile tema väärtused ja iseloomu.

Olulised teemad selles osas on abielu, reetmine ja iseseisvuse saavutamine. David abiellub lapsepõlveideaalile vastava Doraga, kuid nende abielu paljastab ootuspäraste unistuste ja tegelikkuse vahelised vastuolud. Samal ajal süvenevad kõrvaltegelaste lood, eriti Uriah Heepi salakaval tegevus ja Mr. Micawberi järkjärguline eneseväärikuse leidmine. Dickens arendab oma tegelasi mitmekihiliselt, paljastades nende nõrkused ja tugevused elu surve all. Loo kulgedes muutub David mitte üksnes loo jutustajaks, vaid ka inimeseks, kes hakkab mõistma elu ja inimloomuse keerukust, õppides andestama ja loobuma illusioonidest.

Charles Dickens (1812–1870) on inglise realistliku romaani üks keskseid autoreid, kelle teosed ühendavad ühiskonnakriitilise vaate südamliku huumori ja detailitäpse karakteriloomega. „David Copperfield“, ilmunud esmakordselt 1850. aastal, on sageli peetud tema autobiograafiliseimaks romaaniks, milles peegelduvad kirjaniku enda kogemused vaesuse, hariduse ja eneseleidmise teel. Teose teine osa kinnitab Dickensi meisterlikkust inimlike dilemmade ja ajastu olude kujutamisel, pakkudes nii kirjanduslikku naudingut kui ka süvenemisvõimalust viktoriaanliku Inglismaa ühiskondlikesse kihtidesse ning üksikisiku eetilisse arengusse.