Naeratuste vikerkaar. Jõulumuinasjutt

Dagmar Normeti „Naeratuste vikerkaar. Jõulumuinasjutt“ on lüüriline ja mõtlik lugu, milles jõuluaegne imelisus põimub igapäevase eluga. Teos räägib väikese tüdruku seiklusest, mis algab üsna tavaliselt, ent viib ta lõpuks ootamatule rännakule, kus kohtutakse nii jõuluvana kui ka teistsuguste, salapäraste tegelastega. Värviline vikerkaar muutub sümboliks, mis ühendab headuse, lootuse ja heatahtlikkuse – iga värv justkui tähistab eri tüüpi naeratust, mida inimene võib kinkida teisele. Muinasjutule omaselt avanevad sündmused aeglaselt ja kujundlikult, jättes ruumi lugeja enda mõtetele ja tõlgendustele.

Raamatu tegevus kulgeb mitme tasandi vahel: reaalsuse, kujutluste ja muinasjutu piiril. See loob atmosfääri, milles väike ime on võimalik isegi kõige hallimal päeval. Normetile omaselt on tekst poeetiline ja tundlik, kohati meditatiivnegi, rõhutades pigem tundeid ja meeleolu kui kiiret süžeed. Jõuludele omane soojus ja ootusemagi jäämine on kogu teose läbiv tunne, mis muudab selle sobivaks ettelugemiseks just pimedatel talveõhtutel. Väikestele lugejatele pakub raamat äratundmist ja lohutust, täiskasvanutele aga vaikset mõtisklust andmise ja headuse üle.

Dagmar Normet (1921–2008) oli üks eesti lastekirjanduse omanäolisemaid autoreid, kelle loomingut iseloomustab südamlik introspektiivsus ja eriline oskus märgata väikseid asju. Tema tekstid ei õpetanud moraali otse, vaid avasid maailma lapse vaatenurgast – empaatiliselt ja ausalt. „Naeratuste vikerkaar“ on Normeti jõululugude seas üks sisekaemuslikumaid, andes edasi autorile omast rahulikku maailmatunnetust, kus igal sõnal on kaal ja igal kujundil oma varjund.