Tarzani džunglijutud 1. osa. Tarzan ja mõrv džunglis. Tarzan ja merehädalised. Tarzan ja maailmameister

„Tarzani džunglijutud. 1. osa” koondab Edgar Rice Burroughsi kolm pikemat jutustust: „Tarzan ja mõrv džunglis”, „Tarzan ja merehädalised” ning „Tarzan ja maailmameister”. Need lood ühendab peategelaseks džungli-isand Tarzan, kelle moraal, osavus ja õiglustunne panevad teda korduvalt vastamisi seisma vägivalla, reetmise ja ahnusega. Tegevus toimub vaheldumisi Aafrika džunglis ning salapärasel saarel Vaikse ookeani lõunaosas, kus tsivilisatsioonist eemal kohtuvad eri rahvaste järeltulijad, muistne kultuur ja julmad katsumused.

Esimeses loos uurib Tarzan metsikus looduses toimunud salapärast mõrva, püüdes taastada õiglust oma kodusel džunglialal. Teises seikluses satub ta koos merehädalistest kaaslastega võõrale saarele, kus tuleb silmitsi seista nii kohaliku kogukonna karmide reeglite kui ka võimuvõitlusega. Kolmandas loos peab Tarzan vastamisi tsiviliseeritud maailma esindajaga – maailmameistrist poksijaga – tõestamaks, et jõud ja au ei seisne ainuüksi lihastes, vaid ka sisemises väärikuses. Kõigis kolmes loos peegeldub Burroughsi tarzanlik maailmavaade, kus õiglus peab võidutsema ja kurjus karistuse saama – kui mitte inimese, siis saatuse käe läbi.

Edgar Rice Burroughs (1875–1950) lõi Tarzani tegelaskuju 20. sajandi algul, kuid tegelase populaarsus kestab tänaseni. Tarzanist on kujunenud lääne kirjanduse üks tuntumaid kangelasi – džunglis kasvanud mees, kes ühendab metsiku looduse ja inimliku moraalitunde. Burroughsi looming on iseloomulik seikluslikkuse, must-valge moraali ja romantilise idealismi poolest. „Tarzani džunglijutud. 1. osa” on hea näide tema hilisematest lühilugudest, mis jätkavad sama liini: lihtne, kuid hoogne narratiiv, kus keskne väärtus on ustavus, ausus ja võitlus ebaõigluse vastu, olgu keskkond kui tahes ohtlik või salapärane.