Eesti looduse mitmekesisuse riiklik seire 1994-1998

Teos Eesti looduse mitmekesisuse riiklik seire 1994–1998 võtab kokku perioodi, mil Eestis rakendati esmakordselt terviklikku eluslooduse ja koosluste seireprogrammi. Raamat lähtub arusaamast, et põhjamaise asukohaga väikese riigi kohta on siin elavate liikide ja koosluste hulk märkimisväärselt suur ning suhteliselt hästi säilinud, kuid samal ajal on kogu maailmas saanud järjest nähtavamaks bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Selles taustas kirjeldab väljaanne, kuidas riikliku keskkonnaseire programmi raames hakati süstemaatiliselt jälgima nii üksikute liikide kui ka tervete koosluste seisundit, et saada ülevaade muutustest ning nende põhjustest. Raamat täidab ühtaegu aruande ja üldistava ülevaate rolli, sidudes looduskaitse poliitilise tasandi otsused konkreetsete vaatlusandmete ja seirevõrgustiku kujunemisega.

Kogumik esitab mitme alamprogrammi tööd: eri peatükkides on koondatud projektikirjeldused, mis puudutavad näiteks linnustiku, kaitsealuste ja ohustatud liikide, haruldaste taimekoosluste ning muude võtmeelementide seiret. Iga projekti juures antakse lühike ülevaade eesmärkidest, kasutatud metoodikast ja esmastest tulemustest, nii et lugeja saab näha, millise loogika järgi on seiresüsteem üles ehitatud ning milliseid küsimusi see aitab edaspidi jälgida. Raamat püüab fikseerida programmi toonase „lähteolukorra”: milline oli liikide ja koosluste seis, millised olid suuremad ohud ja millist lisauuringut peeti hädavajalikuks. Seetõttu sobib teos lähtepunktiks kõigile, kes otsivad koondpilti eluslooduse seire esimestest aastatest – nii looduskaitsepraktikutele, teadlastele kui ka huvilistele, kes tahavad mõista, kuidas riiklik seiresüsteem Eesti loodusmaastikul tegelikult tööle pandi.