Eesti rahvakalender 5. osa. Rahvakombeid ja -uskumusi

„Eesti rahvakalender“ V osa sisaldab üle tuhande pärimusteadete, mis on valitud ligikaudu viie tuhande kogutud kirje seast. Koondatud materjal pärineb arhiividest ning hõlmab kogumisaja kuni 1980. aastani. Raamat annab ülevaate kalendritähtpäevadega seotud rahvakommetest ja uskumustest, keskendudes eelkõige sellele, kuidas need olid seotud tööde ja looduse rütmidega. Hilisem pärimus kajastab enamasti tähtpäevade praktilist külge, näiteks tööjärje tähistamist või aastaringi nähtuste seostamist kindlate pühadega. Samas on vähenenud rahvausundi osakaal, mis varasematel sajanditel moodustas olulise osa tähtpäevade tähendusest.

Teoses kirjeldatakse, kuidas kalendritähtpäevad toimisid nii tööde ja tegemiste reguleerijatena kui ka kogukonna ühiselu korraldajana. Näiteks mihklipäev, mis oli varem lõikuspidude aeg, kandus üle ka hilisemasse perioodi, kus piduliku majandusaasta lõpetamise aeg määrati ikka vastavalt saagi salvesaamisele. Nii ilmneb, et rahvakalender oli elav süsteem, mis kohanes ühiskondlike muutuste ja uute oludega. Raamatu kaudu avaneb lugejale pilt, kuidas muistne ajataju ja kommete järgimine põimusid igapäevase elu ja praktiliste vajadustega.

„Eesti rahvakalender“ sarja koostamisel on tuginetud laialdasele arhiivimaterjalile ning teaduslikule lähenemisele, mille eesmärk on talletada ja analüüsida rahvapärimust. V köide jätkab eelnevates osades alustatud traditsiooni pakkuda süsteemset ülevaadet tähtpäevadega seotud kommetest ja uskumustest. Raamat on väärtuslik nii folkloristidele, ajaloolastele kui ka kõigile huvilistele, kes soovivad süveneda eesti rahvakultuuri ja selle püsivatesse kihistustesse. Tegemist on allikapõhise kogumikuga, mis aitab mõista rahva pärimuse mitmekihilisust ja selle seost nii looduse kui ka kogukondliku eluga.