Etturid

„Etturid“ on Eno Raua romaan, mille pealkiri ja avamotiiv seovad elu ning ühiskonna kujundi malemänguga. Nagu mängulaual, nii liiguvad ka romaani tegelased etteantud piirides ja seaduste järgi, olles justkui etturid suuremas süsteemis. Lugu keskendub lihtsatele inimestele, kelle elu kulgeb ajaloo ja ühiskondlike muutuste taustal. Raamat uurib, kuidas indiviidi valikud ja saatused põimuvad suuremate jõududega, mis määravad, kas neist saab „lippe“ või jäävad nad igaveseks etturiteks. See kujund võimaldab autoril näidata nii üksikisiku piiratud võimalusi kui ka ootamatut võimalust muutuda millekski suuremaks.

Romaani tekst seob endas nii realistliku kujutuse kui ka sümbolistliku alltooni. Raua tegelased on inimesed, kelle argipäev on täis väikeseid otsuseid ja kompromisse, ent nende sammud kajavad suuremates ajaloolistes ja sotsiaalsetes murrangutes. „Etturid“ ei ole ainult jutustus inimeste saatusest, vaid ka mõtisklus selle üle, kuidas süsteem ja aeg piiravad üksikisikut. Etturi kujund, kes liigub visalt edasi, kuid vajab viimase rea saavutamiseks nii õnne kui ka visadust, on romaani läbiv metafoor, mis annab teosele filosoofilise sügavuse. Nii põimub realistlik ajajoon sümboolse tähendusega.

Eno Raud (1928–1996) oli eesti kirjanik, kelle loomingusse kuuluvad nii lasteraamatud kui ka proosateosed täiskasvanutele. Lastekirjanduses on ta tuntud eelkõige „Sipsiku“, „Naksitrallide“ ja „Muumide“ tõlkija ning looja rollis, kuid tema täiskasvanutele mõeldud loomingus leidub sügavamat ühiskondlikku ja filosoofilist käsitlust. Raud tegutses kirjastuses ja ajakirjanikuna ning tema töödes on sageli tunda täpse detailitunnetuse ja kujundliku keele koosmõju. „Etturid“ kuulub tema proosateoste hulka, kus ta vaatleb inimese elu kui osa suuremast mustrist, tuues esile nii argielu piirid kui ka ootamatud võimalused murda välja etturi rollist.