Ja päike tõuseb

„Ja päike tõuseb” on Ernest Hemingway esikromaan, mis ilmus esmakordselt 1926. aastal ning tõlgiti eesti keelde 1961. aastal. Teos viib lugeja 1920. aastate alguse Pariisi ja Hispaaniasse, kus sõjajärgne rahutus ja sisemine tühjus saadavad Esimese maailmasõja üle elanud põlvkonda. Romaan kujutab ameeriklaste ja inglaste seltskonda, kes elavad pealtnäha muretut elu, kuid kelle sisemist rahutust varjutavad läbielatud traumad ja kaotatud illusioonid. Teose teljeks on reis Hispaaniasse, kus tegelased kogevad nii härjavõitluste kirge kui ka oma suhete haprust.

Romaani peategelane on ameeriklane Jake Barnes, ajakirjanik, kes kannab endas sõjavigastuse tõttu sügavat isiklikku puudust. Tema ümber koondub rühm sõpru ja tuttavaid, kelle seas eristub kõige enam Brett Ashley – naine, keda armastavad korraga mitmed mehed. Nende suhted on täis pingeid, armukadedust ja rahulolematust, mis peegeldavad laiemat kaotatud põlvkonna tunnet. Alkohol, pidutsemine ja rändamine moodustavad nende igapäevaelu, kuid tegelikult on need vaid katse summutada sõjakoleduste ja eksistentsiaalse tühjuse painet.

Ernest Hemingway (1899–1961) oli ameerika kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna laureaat, keda peetakse modernistliku proosa suurkujuks. Tema stiili iseloomustavad napp ja lakooniline väljendusviis, dialoogide täpsus ja detailide kaudu esitatud sügavus. Hemingway loomingus on korduvad teemad sõda, mehelikkus, armastus ja surm, mida ta käsitles sageli autobiograafiliste mõjutustega. „Ja päike tõuseb” tõi talle rahvusvahelise tuntuse ja pani aluse tema positsioonile „kadunud põlvkonna” hääletoruna, kelle loomingus ühinevad elujanu ja lootusetuse vari.