Kellest me põlvneme

Raamat avab Muldaševi ekspeditsioonide lähtekoha ja keskse väite. Autor kirjeldab, kuidas silmaarstina tekitas ta uurimissuunana oftalmogeomeetria ning kuidas inimsilma geomeetriliste parameetrite mõõtmine võimaldab eristada isikuid, rahvusi ja haigusseisundeid. Teos seob need mõõtmised mõttega, et “statistiliselt keskmine silm” viitab tiibeti rassile, mistõttu järeldub, et inimkonna rändeteed lähtusid Tiibetist. Jutustus liigub laborist välitöödele ja raamib hüpoteesi, mille kohaselt mäestike ning templite kujutised ja mõõtmisskeemid asetuvad ühte selgitusega inimkonna algupärast. Lugeja saab ülevaate sellest, kuidas vaatlused, skemaatika ja mõõtmistulemused koonduvad üheks seletusmudeliks, mille kaudu püüab see teos vastata päritolu küsimusele.

Teos koondab Transhimaalajas tehtud retkede kirjeldusi ning laamadelt, gurudelt ja svaamidelt kogutud materjali. Autor toob esile pildid ja motiivid, milles templites kujutatud silmad aitavad rekonstrueerida nende omanike välimust ning rolli iidsetes lugudes. Raamat arutleb Šambala ja Agarta üle ning kirjeldab “geenifondi” mõistet, mis paikneb maa-alustes koobastes ja mille hoidlates viibivad somadhi seisundis eri tsivilisatsioonide inimesed. Nende stseenide kaudu püütakse näidata, kuidas säilitatakse inimkonna põhiteavet juhuks, kui maine tsivilisatsioon hävib või tabab maailma ulatuslik katastroof. Tekst küsib, kes on Buddha, millised tsivilisatsioonid on eksisteerinud enne meid, ning seob need küsimused üksinduse, headuse, armastuse ja kurjuse temaatikaga. Raamat liigub vaatluste, intervjuude ja reisimärkmete vahel ning pakub lugejale tervikpilti sellest, kuidas ekspeditsioonid kujunesid ning milliseid järeldusi neist tehti.

Käsitlus toimib ühtlasi kui päevik välitööst, milles mõõdistused, templilegendid ja kohalikud ütlused põimuvad. Teos ei paku kronoloogilist teadusraportit, vaid loob pingerea väidest ja tähelepanekutest, mis kutsuvad lugejat kontrollima kasutatud allikaid ja võtteid. Raamat annab ülevaate hüpoteeside struktuurist ning toob esile, milliste sammudega autor neid põhjendab: esmalt silmaparameetrite analüüs, seejärel välitööde võrdlus, lõpuks mütoloogiliste kujutiste tõlgendus. Lugeja saab ettekujutuse, kuidas üks uurija ehitab üles seletuse inimkonna päritolu kohta, toetudes enda kogutud materjalile, templimotiividele ja retkedel talletatud märgetele. Tekst sobib lugejale, kes soovib jälgida, kuidas tekib üks koherentne, ent vaieldav selgitusliin päritolu, rände ja pärimuse ristumiskohas.