Onupojad

Ferdinand Kool (1895–1973; pseudonüüm Kalju Rahu) oli eesti ajakirjanik, kirjanik ja ühiskonnategelane. Ta oli aastatel 1924–1940 ajalehe Oma Maa tegev- ja peatoimetaja ning aastatel 1941–1944 ajalehe Sakala peatoimetaja. 1944. aastal põgenes ta Eestist Austria kaudu Saksamaale, kus viibis Augsburgi Hochfeldi põgenikelaagris ning osales ajalehe Eesti Rada asutamises ja toimetamises. 1950. aastal siirdus ta Ameerika Ühendriikidesse. Pseudonüümi Kalju Rahu all avaldas ta muu hulgas Vabadussõja-teemalise romaani „Isamaa eest” (1935) ning hiljem ka romaani „Langev täht”. Tema tähtsaim kultuurilooline teos on „DP kroonika: Eesti pagulased Saksamaal 1944–1951”, mis ilmus 1999. aastal ja annab põhjaliku ülevaate Eesti pagulaste elust Saksamaal. Kool oli ka Eesti Arhiivi Ühendriikides asutaja ja esimene juhataja.