Autopsühhograafia

Luulekogumik „Autopsühhograafia“ ilmus Loomingu Raamatukogu vahendusel 1973. aastal ning toob eesti lugejani Fernando Pessoa poeetilise maailma valiku. Tõlkija Ain Kaalep on koondanud teose pealkirjaga samanimelise luuletuse ümber mitmeid autori tekste, mis avavad tema mõtlemise põhijooni: sisemine mitmekesisus, mina lõhestatus ning poeetilise identiteedi pidev vaheldumine. Luuletustes kerkib esile küsimus, mida tähendab kirjutada omaenese teadvusest ja samal ajal varjata seda erinevate häälekate maskide taha.

„Autopsühhograafia“ kujutab endast poeetilist enesediagnoosi, kus autor toob esile luuletaja paradoksi: ta väljendab tundeid, mida ta ise ühtaegu kogeb ja samas ka võltsib. Pessoa jaoks on luule olemuslikult pettus, ent see pettus on ainus viis jõuda inimese olemuse tuumani. Kogumikus leiduvad luuletused käsitlevad üksindust, tõe ja illusiooni piire ning kunstniku vastutust omaenda väljamõeldud tegelaste ees. Lugeja ette avaneb poeetiline maastik, milles on korraga filosoofilist sügavust ja emotsionaalset intensiivsust.

Fernando Pessoa (1888–1935) oli Portugali poeet ja mõtleja, keda peetakse 20. sajandi kirjanduse üheks suurkujuks. Tema looming eristub heteronüümide kasutamise poolest: ta lõi terve rea eriilmelisi poeetilisi isiksusi, kelle kaudu sai uurida maailma vastandlikke vaatenurki. Pessoa tekstid ühendavad klassikalise vormitunnetuse ja modernistliku eksistentsiaalse rahutuse, muutes ta üheks kõige keerulisemaks ja samas köitvamaks autoriks Euroopa kirjandusloos. Eesti keelde vahendatud „Autopsühhograafia“ tutvustab väikest osa tema mitmekihilisest pärandist.