Franciscus Assisist. Vendluse kuulutaja

Bernardo ja Peetrus müüsid kõik, mis neil oli, ja jagasid Assisi vaeseile. Nad pidid olema tugevad mehed, suutes seda teha. Peetrus loobus veel enamastki: olles juba küpses meheeas ja omades suuremat haridust ning lugupeetavat seisukohta, jättis ta kõik, et ühineda noormehega, keda veel hiljuti peeti hulluks ja kelle normaalses mõistuses kahtlejaid leidus veelgi.
Aastal 1202 osales Franciscus sõjas naaberlinna Perugia vastu, aga langes seal vangistusse, milles veetis terve aasta. Olles vangistusest ja haigestumisest toibunud, oli Francesco valmis minema taas sõjaretkele, seekord Apuliasse. Matka alustatigi, ei jõutud aga Spoletost kaugemale, kuna Franciscus tundis Jumala kutset ja tundis, et ta peab tagasi pöördama. Seejärel läks ta palverännakule Rooma, kus ta sai pöördumise osaliseks. Ta kohtus pidalitõbistega ja aitas neid. Ta hakkas ka korrastama Assisi läheduses olevat Porziuncola kabelit, mis oli varemetes, pärast seda, kui ta oli Jumalalt saanud ilmutuse, et ta peab taastama kiriku..."