Friedrich Reinhold Kreutzwald

Kalevipoeg. Eesti rahva eepos

Kalevipoeg. Eesti rahva eepos

Tavahind 13.85 €
Kampaaniahind 13.85 € Tavahind
KAMPAANIAHIND! Välja müüdud
  • Seisukord: Väga hea (kasutatud)
  • Märkused:
  • Eesti Riiklik Kirjastus | 1951
  • 375 lk | Kõvakaaneline | 215 x 280 mm
  • ISBN:
  • Keel: eestikeelne

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ on eesti rahvuseepos, millele pani aluse rahvaluule ainestik, ent mille autor lõi teadlikult kirjanduslikuks tervikuks. Teos koosneb kaheteistkümnest loos ehk laulus, mille keskmes on Kalevipoeg – muistne kangelane, kelle hiiglaslik kuju, jõud ja tahtmine sümboliseerivad rahva püüdlusi, kannatusi ja vabadusiha. Eepos järgib kangelase elukäiku lapsepõlvest surmani, põimides sündmustesse müütilisi, ajaloolisi ja allegoorilisi jooni. Kalevipoja võitlused nii vaenlaste, loodusjõudude kui ka saatuslike eksimustega peegeldavad inimese püüdu mõista oma kohaolekut maailmas ja kujundada iseseisvalt oma saatust.

Teose keel on vanapärane ja poeetiline, põhinedes regivärsilisel rahvaluuletraditsioonil. Samas on eeposes tunda tugevat autoripositsiooni – Kreutzwald sekkub sündmuste kulgu kommentaaride ja lisaselgitustega, olles samal ajal nii rahvaluule vahendaja kui ka loo teadlik suunaja. „Kalevipoeg“ ei ole pelgalt muinasjutuline kangelasteguude jada, vaid mõjub kui rahva vaimse vabaduse manifest, milles on ühendatud traagika ja lootus, uhkus ja kannatus. Erinevates lauludes vahelduvad lahingustseenid, maagilised kohtumised, sügavad mõtisklused ja rahvapärimust toetavad olustikulised kirjeldused, luues mitmetahulise pildi nii kangelasest kui tema ajastust.

Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803–1882) oli eesti rahvusliku liikumise võtmefiguure ja üks eesti kirjakultuuri alusepanijaid. Ta oli rahvavalgustaja, arst ja kirjamees, kelle tegevus mõjutas oluliselt eesti rahvusliku identiteedi kujunemist. „Kalevipoja“ loomisel kasutas Kreutzwald Jakob Hurda kogutud rahvaluuleainest ja soome rahvuseepose „Kalevala“ eeskuju, ent kujundas teosest siiski ainulaadse ja eestikeelse müütilise terviku. 1857–1861 ilmus eepos esmakordselt järjestikuste vihikutena, 1850. aasta käsikirja trükiversioonina nägi see laiemat levikut hiljem. 1951. aasta väljaanne on üks Nõukogude-aegseid tähttrükke, mille kaudu eepos jõudis paljude eestlaste kodudesse uues kujunduses ja riikliku tähelepanuga.

Vaata detaile
Vaata detaile