Wilhelm Tell. Näidend viies vaatuses

Wilhelm Tell - viimne Schilleri pikas näidendite reas on ühtlasi 'kõige rahvalikum näidend tema toodangus. See on näitelavaliselt mõjuv teos nii oma tehnilise ülesehituse ja hoogsa tegevuse kui ideelise sisu tõttu. Teose kangelane on rahvas ise - rahvas, kes võitleb oma olemasolu-õiguse ja vabaduse eest. See rahvas on esiisade aegadest saadik harjunud oma elu elama, ta on ühte kasvanud oma maa ning koduse loodusega ega ole tundud muid seadusi pääle Jumala ja looduse seaduste. Talle on väljakannatamatu võõras vägivald, ja kui teda tahetakse ikkesse suruda, siis ta loomulikult astub sellele vastu. See on nii enesestmõistetav, et rahvaluule vastuhakkamise idee perekonnas laseb võrsuda: naine avaldab selle esimesena. Schiller haarab sellest sümboolikast kinni ja rajab sellele oma draama ideelise ehituse. Ta toob näitelavale rahva kolme igivana kutse esitajad: küti, karjuse ning kaluri nende põlistes ühendustes: pere-, sõprus- ja kogukonnas.