Barbara Blomberg

Georg Moritz Ebersi ajalooline romaan „Barbara Blomberg“ viib lugeja 16. sajandi Hispaania õukonna ja keisririigi kulisside taha, kus isiklik ja poliitiline põimuvad lahutamatult. Teose keskmes on noor regensburgi kodaniku tütar Barbara Blomberg, kelle saatus põimub Saksa-Rooma keisri Karl V eluga. Ehkki pärit lihtsast perekonnast, saab Barbarast keisri armuke ning nende liidust sünnib poeg, kellest kasvab hilisem tuntud väejuht Juan de Austria. Romaan jälgib Barbarat tüdrukupõlvest kuni eluõhtu vaikuseni, näidates, kuidas üksainus kohtumine võib muuta kogu elu kulgu ning viia inimese kaugele väljapoole oma päritolu piire.

Ebersi tekstis avaneb põhjalikult 1500. aastate Euroopa võimukoridoride sisekliima, usuliste pingete ja rahvusvaheliste liitlassuhete labürint. Barbara elulugu ei ole üksnes armastuse või intriigide lugu, vaid laiem pilt ühest ajastust, kus naise roll oli piiratud, kuid kus erakordse saatusega isikud suutsid selle raamistiku siiski ületada. Barbara suhe keisriga on raamatus kujutatud samal ajal intiimsena ja poliitiliselt määrava tähendusega, tuues esile ka peategelase sisemised heitlused ning püüdlused säilitada väärikus ja vabadus maailmas, kus võim ja autoriteet olid koondunud üksikute kätte. Kirjeldused õukonnaelust ja kloostri vaikusest vahelduvad elavalt ning aitavad esile tuua kontrasti isikliku ja avaliku elu vahel.

Georg Moritz Ebers (1837–1898) oli saksa orientalist ja kirjanik, kelle loomingus põimuvad akadeemiline põhjalikkus ja jutustajameisterlikkus. Tuntud eelkõige oma Egiptuse teemaliste romaanide poolest, suunas ta „Barbara Blombergis“ pilgu Euroopasse ja sellele, kuidas suurpoliitika ning isiklikud tunded mõjutavad üksikisiku elu. Tema ajastutruu kirjeldamisoskus ja süvenemine ajaloolistesse allikatesse annavad romaanile mitmekihilise tähenduse ning võimaldavad lugejal kogeda möödunud sajandeid korraga nii lähedalt kui ka kriitiliselt.