Krahvinna Rudolstadt 2. osa

„Krahvinna Rudolstadt” on prantsuse kirjaniku George Sandi ulatusliku romaani teine osa, mis järgneb teosele „Consuelo”. Romaan ilmus esmakordselt 1840. aastatel ning selle eesti tõlge avaldati kahes osas, millest teine jõudis lugejateni 1998. aastal. Teose keskmes on lauljanna Consuelo edasine saatus pärast tema noorpõlve kujutamist esimeses osas. Romaani tegevus toob lugeja XVIII sajandi Euroopa poliitilise ja vaimse elu keskmesse, kus kirevad sündmused, revolutsioonilised ideed ja kunstilise vabaduse igatsus põimuvad inimestevaheliste suhete ja hingeliste katsumustega.

„Consuelo” pakkus sissejuhatuse kangelanna teekonnale, ent „Krahvinna Rudolstadt” annab vastuse paljudele küsimustele, mis avanesid esimeses osas. Sandi käsitlus ulatub isiklikust armastusloost ja kunstnikuks olemise raskustest laiema ühiskondliku vaatepildini. Romaan peegeldab XVIII sajandi Euroopas levivaid valgustuslikke ideid, vabaduseiha ning revolutsioonilise mõtteviisi sündi. Lisaks hingelisele arengule on teoses oluline koht poliitilistel intriigidel, filosoofilistel aruteludel ja kunstil, mis annavad loole sügavuse ning seovad kangelanna isikliku saatuse ühiskondlike muutustega.

George Sand (1804–1876), kodanikunimega Amandine Aurore Lucile Dupin, oli 19. sajandi prantsuse kirjanduse üks väljapaistvamaid autoreid. Ta saavutas oma eluajal erakordse tuntuse ning oli hinnatud nii romaanikirjaniku kui ka avaliku elu tegelasena. Sand kirjutas üle seitsmekümne romaani, kus ta käsitles sotsiaalse õigluse, naise rolli ja kunstniku vabaduse teemasid. Ta oli tuntud ka oma ebatavalise elustiili poolest – Sand kasutas meesnime, riietus sageli meeste rõivastesse ning osales aktiivselt oma aja intellektuaalses ja poliitilises elus. Tema lähedasteks sõpradeks ja kaaslasteks olid teiste seas kirjanikud Honoré de Balzac ja Gustave Flaubert ning helilooja Frédéric Chopin. Sandi looming ja isiksus on jätnud sügava jälje Euroopa kirjandusloos.