Meie mees Havannas

Tehke ta taskud tühjaks," ütles seersant. Nad kraamisid välja rahatasku, dr. Hasselbacherile määratud kaardi, mille ta oli unustanud postkasti visata, ja miniatuurse viskipudeli "Vanataat", mis oli ostetud hotelli baarist. Seersant uuris pudelit ja postkaarti.
Ta küsis: "Milleks te seda pudelit kaasas kannate? Mis siin sees on?
Mis te ise arvate, mis seal sees võiks olla?
Mässulised valmistavad pudelitest granaate.
Kindlasti mitte nii väikestest pudelitest." Seersant lõi korgi pealt, nuusutas ja valas paar tilka peopesale. "Näib olevat viski," ütles ta ja hakkas postkaarti uurima. Siis küsis ta: "Miks te sellele pildile risti olete teinud?
See on minu toa aken.
Miks oli teil vaja näidata oma toa akent?
Miks mitte? See on... noh, kõik teevad reisil nii.
Kas keegi pidi akna kaudu sisse ronima?
Aga ei!
Kes on doktor Hasselbacher?
Minu vana sõber.
Kas ta tuleb Santiagosse?
Ei.
Miks te siis peate talle oma toa asukohta näitama?
Wormhold hakkas mõistma seda, mida teavad kõik kurjategijate maailma kuulujad: inimesele, kelle käes on võim, ei saa midagi selgitada.