Tundekasvatus. Ühe noormehe lugu

Gustave Flaubert’i romaan „Tundekasvatus. Ühe noormehe lugu“ („L’Éducation sentimentale“) on realistlik ja detailitäpne portree noore mehe kujunemisloost 19. sajandi Prantsusmaa ühiskondlikus ja moraalses keeristormis. Teose peategelane, Frédéric Moreau, on provintsist pärit noormees, kes saabub Pariisi sooviga tõusta sotsiaalselt ja leida oma koht nii armastuses kui ka ühiskonnas. Tema elu kulgeb aga suures osas võimaluste tagaajamises ja igatsuses kättesaamatute ideaalide järele, mis jäävadki enamasti täitumata. Flaubert jälgib Frédéricu elu aastate kaupa, näidates tema kokkupuuteid armastuse, karjääri, revolutsiooni ja isikliku pettumusega.

Romaani keskne suhe on Frédéricu kiindumus aristokraatlikku ja abielus proua Arnoux’sse, mis jääb moraalse ja ühiskondliku tõrksuse tõttu kestevaks, ent lõpuni täitumata tunnetuseks. Kõrvuti kujutatakse Frédéricu suhete rägastikku teiste naiste, sõprade ja poliitiliste sündmustega, milles ta küll osaleb, kuid milles ta harva otsustavalt tegutseb. Flaubert ei paku kangelaslugu ega lunastust, vaid üksikisiku kõhkluste ja enesepettuse analüüsi. Tema proosa stiil on täpne ja hoolikalt väljapeetud, tihti irooniline, vältides moraalseid hinnanguid ja jättes ruumi lugeja enda järeldustele. Teose keskmes ei ole sündmused ise, vaid sisemine seisund, pettumus ja idealismi tasane hääbumine.

Gustave Flaubert (1821–1880) on üks prantsuse realistliku kirjanduse suurkujusid, kelle teosed on mõjutanud oluliselt 20. sajandi romaanikunsti arengut. „Tundekasvatus“, mis ilmus esmakordselt 1869. aastal, peetakse sageli tema kõige ambitsioonikamaks teoseks, kuna see ühendab ajaloolise täpsuse psühholoogilise detailsusega. Käesolev väljaanne kuulub Eesti Päevalehe ja Mediasat Poland’i klassikaseeriasse, pakkudes lugejale võimalust tutvuda selle ajastu ühe mõjuvaima kirjandusteosega eesti keeles. Romaan on sügav sissevaade inimeseks olemise keerukusse, ihade ja ühiskondlike struktuuride vahelisse pingesse ning sellest, kuidas tunded, mida loodetakse kasvatada, võivad hoopis hajuda või tarduda.