Botaanilisi kilde 17 Hiiumaa suvest

Haide-Ene Rebassoo teos „Botaanilisi kilde 17 Hiiumaa suvest” on poeetilise alatooniga loodusteaduslik jutustus, mis põhineb autori aastakümnete pikkustel suvistel välitöödel Hiiumaal. Raamat ühendab teadusliku täpsuse ja kirjandusliku väljendusviisi, tuues lugejani valiku tähelepanekuid, muljeid ja botaanilisi leide, mis on kogutud Eesti ühe omapärasema saare looduses liikudes ja taimi uurides. Iga peatükk on kui iseseisev looduslik vaatepilt või väikese ökosüsteemi kirjeldus, mille kaudu avaneb nii taimestiku mitmekesisus kui ka autorit saatnud vaikne ja järjekindel loodusetunnetus.

Raamatus vaadeldakse taimede levikut, kasvukohti ja kooslusi erinevates Hiiumaa piirkondades – luited, rannaniidud, metsad, sood ja puisniidud saavad kõik tähelepanu. Autori tähelepanu ei piirdu ainult haruldustega, vaid väärtustatakse ka tavalisi liike, mille kaudu kujuneb terviklik ja kohaspetsiifiline pilt. Samal ajal põimib Rebassoo botaanilised vaatlused isiklike meenutuste ja looduse vaatlemise hetkede kirjeldustega, mis muudavad raamatu rohkemaks kui lihtsalt floristiikaliseks kogumikuks. Lugejale avaneb Hiiumaa kui elav ja pidevalt muutuv maastik, mille rütm ja struktuur avanevad eelkõige sellele, kes vaatleb tähelepanelikult ja korduvalt.

Haide-Ene Rebassoo (sündinud 1935) on eesti botaanik ja looduse populariseerija, kelle teadustöö on olnud tihedalt seotud Eesti taimestiku kaardistamise ja kaitsmisega. Tema kirjutisi iseloomustab sügav austus looduse mitmekesisuse vastu ning oskus vaadelda loodust ühtaegu süsteemselt ja tundlikult. „Botaanilisi kilde 17 Hiiumaa suvest” on näide tema võimest ühendada empiiriline vaatlus ja kirjanduslik mõtlemine, pakkudes lugemiselamust nii loodusteadlasele kui ka loodusesõbrale. See on raamat, mis talletab ühe inimese ja ühe saare pikaajalise dialoogi looduse keeles.