Hüvasti, relvad!

Ernest Hemingway romaan Hüvasti, relvad jutustab Esimese maailmasõja aegse loo Ameerika päritolu Frederic Henryst, kes teenib Itaalia armees autojuhtide korpuses. Tema töö on vedada haavatuid rindelt ära, kuid peagi seob ta elu Inglise meditsiiniõe Catherine Barkleyga. Sõja­olukord ja poliitilised ümberkorraldused, sh kõnelused separat­rahu üle, moodustavad taustsüsteemi, mille keskel kaks inimest püüavad leida omaenda rütmi ja tulevikku. Romaan ei jälgi üksnes liikuva rinde käiku, vaid näitab, kuidas sõda sööb end sisse keelde, otsustesse ja igapäevastesse liigutustesse, kuni isegi lihtne jalutuskäik või söömaaeg muutub riskantseks.

Teos on jutustatud Henryst lähtuva mina-vormina, mis tähendab, et lugeja näeb sündmusi läbi ühe inimese kogemuse. Vaatepunkt liigub rindelt haiglasse, puhkehetkedest kokkuvarisevatele positsioonidele, hiljem ka taganemisele ja põgenemiskatsele. Hemingway kasutab nappi, rahulikku sõnaviisi: laused on lühikesed, stseenid koosnevad argistest detailidest ja vähestest, aga selgetest dialoogidest. Just see tasane pinnakiht lubab aimata allhoovusi – hirmu, süütunnet, väsimust ja soovi lihtsalt elus püsida. Armastuslugu ei tühista sõda, vaid asetab selle kõrvale teise mõõtme, kus iga väike rõõm on ebakindel ja ajutine. Nii muutub romaan korraga sõjaromaaniks, põgenemislooks ja jutuks inimesest, kes üritab pääseda olukorrast, mille ta ise alguses normaalseks pidas.

Ernest Hemingway oli Ameerika kirjanik, kes töötas Esimeses maailmasõjas vabatahtliku kiirabiautojuhina ja sai Itaalia rindel haavata. Milano haiglas kogetud aeg ning suhe meditsiiniõega andsid hiljem ainest Hüvasti, relvade südameliinile. Pärast sõda töötas Hemingway ajakirjanikuna ja kujunes 20. sajandi proosa üheks keskseks autoriks, kelle romaanid Ja päike tõuseb, Kellele lüüakse hingekella ja Vanamees ja meri käsitlevad sõda, vägivalla varju ja inimese püsivust. Tema lühike, varjundeid jättev lause, nn jäämäe-meetod, muutis tugevasti arusaama realistlikust jutustamisest ning Hüvasti, relvad kuulub nende teoste hulka, mille kaudu see hoiak kõige selgemini nähtavale tuleb.