Nähtamatud linnad

„Nähtamatud linnad” on Italo Calvino teos, mis kujuneb mitmekihiliseks sissevaateks linna, mälu ja kujutlusvõime võrgustikku. Raamat jaguneb üheksasse ossa, milles igaüks algab ja lõpeb dialoogiga Marco Polo ning Hubilai-khaani vahel. Nende vahel kasutatakse raamatlikes etteastetes linnakirjeldusi, aga need linnad on khaanile „nähtamatud” – kas seetõttu, et ta ei saa neid külastada või ei soovi, muutub taju olulisemaks kui geograafiline fakt. Iga linn kannab kaunist naisenime ja tema lühike ilustusakse peegeldab erinevat teemat ja sümboolikat – nagu mälu, igatsus, märk, nimi, surm või taevas.

Teose struktuur tagab lugemises mitmekihilisuse: linnakirjeldused on jaotuselt läbi üheksat osa, kuid need kuuluvad ka üheteistkümne temaatilise kategooria alla, näiteks linnad ja mälu, linnad ja igatsus, märgid, silmad või varjatud linnad. Selline lahendus kutsub lugejat kaasa mängima, uurima mustreid ja tuvastama lõimvaid seoseid, mitte lihtsalt järgima lineaarset narratiivi.

Lisaks näiliselt eraldiseisvatele linnakirjeldustele sisaldab see Perioodika väljaanne kaht lugu: „Seened linnas” ning „Ühe abielupaari lugu”. Need teksti-fragmentid laiendavad ja varjamatult segavad peamist raamistikku, tuues sisse teisi vaatenurki ja esitamaks uusi võimalusi teosest mõtlemiseks. Selline lisamaterjal annab teosele veelgi värvika varjundi ning loob dialoogi peamise struktuuriga.