Tolmust ja värvidest

TOLMUST JA VÄRVIDEST SAAVAD UUED LIBLIKAD
aga meid pannakse mulda nagu murtud luud oma asemele tagasi
kuskil tormis ja hämaras lakuvad lained vastsündinud saari nagu lõvi oma kutsikaid
sõnad astuvad esimesi samme lehekülgede valges pimeduses kus
pole varje ruumi ega kaugust
kuni midagi päris uut sünnib koordinaadid virmalised mõni öö
ja langevad tähed hõbedast vasarate löögid läbi sügava une
seinad puudutavad sõrmi ja mahl sahiseb vahtrapuu põlises südames...