Keisri hull

„Keisri hull” on Jaan Krossi ajalooline romaan, mis jutustab Võisiku mõisahärrast Timotheus von Bockist – baltisaksa aadlikust, kes astub vastu 19. sajandi alguse Venemaa autokraatiale. Von Bock, kes on keiser Aleksander I usaldusalune ja hiljem tema kriitik, satub oma tõe- ja õiglustunde tõttu hullumeelseks kuulutatuna vangi. Tema elu, mõtlemist ja valikuid vahendab lugejale tema naise Eeva vend Jakob Mättik, kelle päevikuvormis jutustus loob mitmekihilise ja mõtiskleva teksti, mis põimib ajaloolised sündmused isikliku tragöödiaga.

Romaani keskmes on aususe ja kompromissituse konflikt autoritaarses ühiskonnas. Von Bocki suhe keisriga, tema püüe elada kooskõlas oma südametunnistusega ja keeldumine vassimast viivad vältimatult konflikti võimuga. Tema hullumeelsuse diagnoos on poliitiline otsus, mitte meditsiiniline, ning see peegeldab sügavamalt seda, kuidas süsteem kohtleb neid, kes keelduvad kaasa mängimast. Kross on loonud allegoorilise teksti, mille kaudu ta kaudselt käsitleb oma kaasaega – Nõukogude perioodi Eestis –, kus otseselt kirjutamine oli piiratud, kuid alltekst kõneles valjusti.

Jaan Kross (1920–2007) on üks olulisemaid Eesti kirjanikke, kelle looming käsitleb ajaloo ja üksikisiku vahekorda. Tema teosed, eriti ajaloolised romaanid, on tuntud psühholoogilise sügavuse, keelelise täpsuse ja moraalse mõõtme poolest. Krossi oskus kasutada minevikku oleviku varjatud peeglina on teinud temast mõjuka hääle nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt. „Keisri hull” on üks tema kõige tuntumaid ja tõlgitumaid teoseid, mis ühendab ajaloolise täpsuse, eetilise sügavuse ja poliitilise allegooria, jäädes aktuaalseks ka väljaspool oma kirjutamise aega.