Eesti ilu välimääraja

João Lopes Marques’i teos „Eesti ilu välimääraja“ on vaimukas ja mänguline pilguheit eesti ühiskonda, kultuurikoodidesse ning selle nähtavatesse ja varjatud ilunormidesse. Tegemist ei ole klassikalise iluõpetusega ega ka pelgalt reisikirjaliku tähelepanekute kogumiga, vaid pigem žanriülese esseistliku tekstiga, mis ühendab kultuurivaatluse, iroonia ja eneseiroonia. Autor, kes on ise pärit Portugalist ja elanud pikemat aega Eestis, vaatleb siinset eluoutsideri pilguga, kuid mitte eemaletõukavalt – pigem sümpaatselt uudishimulikult ja kohati üsna täpse tabavusega. Tulemuseks on omanäoline käsitlus sellest, mida võiks pidada „eesti iluks“ – mitte ainult välimuses, vaid ka eluhoiakutes ja mõttemaailmas.

Raamat koosneb lühivormilistest peatükkidest, milles autor mõtestab lahti erinevaid ilunähtusi: nii moe, soengute ja elustiili kui ka inimeste käitumise, keelekasutuse ja argikäitumise tasandil. Marques’i käsitlus ei jää pinnapealseks – selle all on tunda sotsiokultuurilist teadlikkust, mis uurib, kuidas rahvuslik enesetunnetus ja globaalsed mõjutused põrkuvad või sulanduvad. Samuti tõstatab ta küsimusi stereotüüpidest, identiteedist ja kohandumisest, püüdes mõista, kust pärinevad normid, mis kujundavad eesti inimese arusaama ilust. Seda kõike tehakse küll humoorikalt, kuid mitte labaselt; autor ei naera kellegi üle, vaid pigem koos lugejaga – seejuures ka iseenda üle.

João Lopes Marques on portugali kirjanik ja ajakirjanik, kes on Eestis elanud ja kirjutanud siinse eluolu kohta mitmeid artikleid ja raamatuid. Tema loomingut iseloomustab rahvusvahelise pilgu ja kohaliku kogemuse põimumine. „Eesti ilu välimääraja“ on üks esimesi tema Eestis ilmunud teoseid, mis näitab teda teravapilgulise, kuid samas soojalt kaasa mõtleva vaatlejana. Tema kirjutis ei püüa kehtestada tõdesid, vaid esitab küsimusi, ärgitab mõtlema ja toob esile selle, mis võib kohalike jaoks olla iseenesestmõistetav, kuid väljastpoolt vaadates ootamatu ja tähenduslik.