Black Elk jutustab

„Black Elk jutustab“ on eepiline mälestuslugu, mis põhineb lakota teadmamehe Nicholas Black Elki elul ja tema rahva saatusel. Raamat viib lugeja 19. sajandi lõpu Ameerikasse, mil põlisameeriklased seisid silmitsi oma eluviisi hävimisega. Black Elk jutustab oma nägemustest, lahingutest ja valusatest kaotustest, kuid ka sügavatest spirituaalsetest kogemustest, mis andsid talle jõudu ja tähenduse. Teos on liigutav tunnistus lakota rahva maailmapildist ja nende püüdlustest hoida kinni oma traditsioonidest ajal, mil Vana Lääs seisis pöördumatute muutuste lävel.

Raamatus peegelduvad nii isiklikud kogemused kui ka hõimu kollektiivne saatus. Black Elk kirjeldab lahinguid, milles siuud püüdsid kaitsta oma maad, aga ka rituaale ja visioone, mis avasid talle arusaamise kõigi eluvormide ühtsusest. Tema sõnum, et maailm on üks ja et kõigil – inimestel, loomadel ja lindudel – on selles oma koht, kõlab aktuaalselt ka tänapäeval. „Black Elk jutustab“ on ühtaegu ajalooline dokument ja vaimne tekst, millest on saanud põlisameerika kultuuri ja religiooni klassika. See on raamat, mis avardab silmaringi ning paneb mõtlema inimese ja looduse seoste üle.

John G. Neihardt (1881–1973) oli Ameerika luuletaja, kirjanik ja kirjanduskriitik, kelle looming keskendus sageli indiaanlaste elule ja Vana Lääne pärandile. 1930. aastal kohtus ta Lõuna-Dakotas Black Elkiga, kes valis just tema oma elu ja nägemuste vahendajaks. Neihardt pani kirja teadmamehe lood, luues seeläbi silla põlisameerika kultuuri ja laiemat lugejaskonda ühendava teose vahel. Tema töö on aidanud muuta Black Elki sõnumi rahvusvaheliseks pärandiks, mis kõnetab inimesi üle kogu maailma. „Black Elk jutustab“ on jäänud tema loomingu kõige mõjukamaks ja tuntumaks teoseks.