Aleph

„Aleph“ on Jorge Luis Borgese novellikogu, mis ilmus eesti keeles 1987. aastal sarjas *Loomingu Raamatukogu* kirjastuse Perioodika väljaandel Ott Ojamaa tõlkes. Kogumiku nimilugu „Aleph“ jutustab ühest Buenos Airese majast leitud punktist, milles on võimalik näha kogu universumit korraga, igast vaatepunktist ja igas ajas. Lugu ühendab filosoofilise kujundi ja isikliku narratiivi, käsitledes mälu, kadunud armastust ja lõpmatuse talumatut täielikkust. Lisaks nimiloole sisaldab kogu ka teisi novelle, milles Borges seob reaalsuse ja fantaasia, argise ja müstilise, uurides inimteadvuse piire ja teadmiste paradokse.

Perioodika väljaanne esitleb valikut Borgese loomingust, kus eripärane jutustamisviis kasutab sageli pseudoentsüklopeedilist tooni, detailseid kirjeldusi ja viiteid tegelikele või väljamõeldud allikatele. Novellid on tihedad ja kihilised, nõudes lugejalt tähelepanu ja valmisolekut liikuda loogika ning paradoksi piirimail. „Aleph“ ja teised lood kogumikus on head näited sellest, kuidas Borges loob lugusid, mis toimivad korraga jutustustena ja mõistukõnede või intellektuaalsete mõistatustena.

Jorge Luis Borges (1899–1986) oli Argentina kirjanik, esseist ja luuletaja, kelle looming on maailmakirjanduses eriline oma filosoofilise sügavuse ja vormilise täpsuse poolest. Tema teosed uurivad lõpmatust, peegeldusi, labürinte ja raamatuid kui iseenda sees lõputult korduvaid universumeid. Borges mõjutas tugevalt 20. sajandi kirjandust, olles eeskujuks paljudele postmodernistidele. „Aleph“ kuulub tema tuntuimate kogude hulka ja näitab hästi tema võimet ühendada poeetiline kujund, intellektuaalne mäng ja inimlik emotsioon ühtseks tervikuks.