Saladuslik saar

Jules Verne’i romaan „Saladuslik saar” kuulub autori tuntuimate seikluslugude hulka ning räägib viiest mehest, kes satuvad õhupalliga Vaikse ookeani kohal hätta ja maanduvad lõpuks asustamata saarel. Nende olukord on äärmiselt raske, sest kogu varustus on kadunud ning esmapilgul puudub igasugune võimalus ellu jääda. Ometi ei lase mehed end heidutada – nad kasutavad oma teadmisi, oskusi ja ühist jõudu, et rajada Lincolni saarele uus asustus. Nii kerkib raskest olukorrast inimlik visadus ja leidlikkus, mis aitavad meestel ületada katsumused ja luua elu, mis on peaaegu iseseisev ja õitsev.

Romaan ei piirdu ainult ellujäämise looga, vaid kätkeb ka müstilisi ja ootamatuid sündmusi. Salapärane jõud, mis korduvalt meestele appi tuleb, lisab loole erilise pinge ja avab süžee laiemad mõõtmed. Lugeja satub olukordadesse, kus teadus, loodus ja müstika põimuvad, ning igapäevaste probleemide lahendamine annab ruumi ka suurematele filosoofilistele küsimustele. Teos rõhutab teadmiste väärtust, inimliku tahtejõu piirituid võimalusi ning ühistööst sündivat jõudu. „Saladuslik saar” on ühtaegu seikluslik, õpetlik ja lootustandev lugu.

Jules Verne (1828–1905) oli prantsuse kirjanik, keda peetakse ulme- ja seiklusromaani üheks rajajaks. Tema loomingus põimuvad teaduslikud teadmised ja fantaasia, luues lugusid, mis olid omas ajas julged tulevikuvisioonid. „Saladuslik saar” ilmus esmakordselt 1874. aastal ning on osa laiemast tsüklist, mis seostub ka Verne’i teiste teostega, näiteks „Kapten Granti lapsed” ja „20 000 ljööd vee all”. Verne’i teosed on pälvinud üleilmse tuntuse ja neid on korduvalt ekraniseeritud. Tema oskus põimida teadust, seiklust ja inimlikke ideaale on teinud ta nime igaveseks klassikaks maailmakirjanduse ajaloos.