Uppunud

Junot Díazi kogumik „Uppunud“ („Drown“) koondab kümme lühijuttu, mis jutustavad Dominikaani Vabariigist pärit perekonna ja eriti ühe poisi kasvamise lugu. Lugude keskmes on lapse ja hiljem nooruki kogemus, kelle isa lahkub Ameerikasse, jättes pere maha. See loob tühimiku, mille täidavad igatsus, ootamine ja lõpuks pettumus. Teost läbivad korduvad motiivid – isa eemalolek, ema pingutused pere koos hoidmisel, poisi suhe sõprade ja naabritega ning immigrantide elu keerukus. Autor toob lugejani killustunud ja realistlikud pildid, mis annavad aimu nii kodumaa vaesusest kui ka uue elu ootustest Ameerikas.

Lugude peategelane Yunior on sageli minajutustaja, kelle vaatepunkti kaudu ilmnevad nii perekonna sisepinged kui ka nooruki kohanemised uues keskkonnas. Jutustused liiguvad ajas edasi-tagasi, tuues vaheldumisi esile lapsepõlve Santo Domingos ja noorukipõlve New Jerseys. Díaz seob oma jutustustes isikliku ja kollektiivse kogemuse – ühelt poolt on see intiimne perekonnalugu, teisalt peegeldab see laiemat Dominikaani immigrantide kogemust Ameerikas. „Uppunud“ on kriitiliselt tunnustatud teos, mida on peetud oluliseks panuseks Ameerika ladina kirjandusse, sest see annab hääle ühiskonnagrupile, kelle lugusid polnud seni piisavalt kuuldud.

Junot Díaz (sündinud 1968 Santo Domingos) kolis kuueaastaselt koos perega Ameerika Ühendriikidesse. Ta kasvas üles New Jerseys, õppis Rutgersi ülikoolis ja omandas magistrikraadi Cornelli ülikoolis. Díaz on tuntud oma terava ja realistliku stiili poolest, mis põimib isiklikke kogemusi ja laiemat kultuurilist tausta. „Uppunud“ oli tema esimene raamat, mis tõi talle rahvusvahelise tähelepanu ja pani aluse tema edasisele loomingule. Hiljem on ta avaldanud ka romaani „Oscar Wao lühike ja imeline elu“, mis pälvis 2008. aastal Pulitzeri preemia ning kinnistas ta positsiooni ühe mõjukama Ameerika kirjanikuna.