Kirurgia läbi sajandite

Jüri Raudsepa koostatud raamat „Kirurgia läbi sajandite“ annab põhjaliku ülevaate meditsiini ühe tähtsaima haru arengust väga laias ajalises ulatuses. Teos algab kiviajast, mil esimesed katsetused haiguste ja vigastuste ravimiseks olid seotud maagiliste uskumuste ning primitiivsete tööriistadega. Läbi erinevate ajastute kirjeldatakse, kuidas kirurgilised võtted ja teadmised muutusid täpsemaks, sidudes endas nii praktilisi kogemusi kui ka teaduslikke tähelepanekuid. Raamat toob esile olulised verstapostid, mille kaudu on võimalik jälgida, kuidas varajane oskusteave arenes süsteemseks teadmiste kogumiks. Samuti antakse aimu sellest, kuidas erinevad kultuurid ja tsivilisatsioonid panustasid kirurgiliste meetodite täiustumisse.

Teos liigub edasi keskaja arstiteaduse ja renessansiajastu suurte murrangute juurde, kus anatoomia uurimine ning teadusliku meetodi kasutuselevõtt muutsid kirurgiat pöördumatult. Raudsepp käsitleb nii Euroopa kui ka idamaade arste ja nende panust, tuues välja olulisi nimesid ja avastusi. Tähelepanu pööratakse antiseptika ja anestesioloogia tekkele, mis muutsid kirurgilised sekkumised ohutumaks ja laiendasid nende kasutusvõimalusi. Raamat kulmineerub 19. sajandi ühe mõjukama arsti, vene kirurgi Nikolai Pirogovi tööde ja saavutuste kirjeldamisega, mis andsid kirurgiale kaasaegse teadusliku aluse. Lugeja saab ettekujutuse sellest, kuidas kogemuspõhisest tegevusest sai kindlate põhimõtete ja teadusliku põhjendatusega meditsiiniharu.

Jüri Raudsepp (1914–1990) oli eesti arst ja meditsiiniajaloolane, kes tegeles põhjalikult kirurgia ja meditsiiniloo uurimisega. Ta õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ning tegutses hiljem õppejõu ja uurijana. Raudsepp avaldas mitmeid kirjutisi, mis käsitlesid arstiabi ja kirurgiliste meetodite arengut läbi aegade. Tema töödes kohtuvad erialane põhjalikkus ja ajalooline huvi, mis teevad neist väärtuslikud allikad nii meditsiinitudengitele kui ka laiemale lugejaskonnale. „Kirurgia läbi sajandite“ on tema üks tuntumaid teoseid, kus ta avab kirurgilise mõtteviisi kujunemist, sidudes selle kultuuriliste ja teaduslike arengujoontega.