Elu kui kabaree. Memuaarid

Kalju Saareke mälestusteraamat „Elu kui kabaree. Memuaarid” pakub vahetu ja mitmetahulise sissevaate ühe eesti teatri- ja varieteeelu kauaaegse tegija eluteele. Saareke, kes oli seotud kabaree, varietee ja lavakunsti korraldusega nii Eestis kui ka välismaal, kujutab oma elukäiku vaheldusrikka rännaku ja lavataguste kogemuste kaudu. Raamat ei keskendu pelgalt isiklikule karjäärile, vaid toob esile ka laiemad kultuurilised ja poliitilised olud, milles loominguline töö tuli asetada. Mälestused on värvikad ja rikkalikult illustreeritud nimede, paikade ja juhtumistega, mis loovad pildi mitmest ajastukihist läbi isikliku prisma.

Saareke kirjeldab oma lapsepõlve, haridusteed ja esimesi kokkupuuteid kultuurieluga, seejärel kulgeb jutustus sujuvalt edasi 1950.–1980. aastate nõukogude kultuuriruumi. Eriti olulisel kohal on kabareekunst ja selle kohanemine olude ning piirangutega. Lavatagused lood, koostööd tuntud näitlejate, tantsijate ja korraldajatega, aga ka reisid ja võõrsil esinemised annavad mälestustele vaheldusrikkuse. Tekstis põimuvad nostalgia, kergelt irooniline vaade ning sümpaatne ausus, millega autor käsitleb nii isiklikke pettumusi kui ka töövõite.

Kalju Saareke (1931–2010) oli kauaaegne lavastaja, koreograaf ja kultuurikorraldaja, kelle nimi on seotud Tallinna varietee ja paljude lavaprojektidega Eestis ning väljaspool. Tema memuaarid annavad pildi inimesest, kes oli kogu elu seotud lavakunsti kireva ja tihti vastuolulise maailmaga. „Elu kui kabaree” ei ole ainult ühe inimese lugu, vaid ka tunnistus ühest kultuurivaldkonnast, mis toimis nii lava ees kui ka taga, nii ametlikus kui mitteametlikus ruumis. See on meeleolukas ja vahetu sissevaade loomeinimese teekonda ajastul, mil looming vajas sageli paindlikkust, julgust ja oskust mõista ka peidetud reegleid.