Külmkingauurija

„Külmkingauurija” on Katrin Pautsi põnevusromaan, mille tegevus viib lugeja 1980. aastate lõpu Lääne-Eesti saarele. Peategelane on noor uurija Aleksander Saareste, hüüdnimega Sass, kes naaseb oma lapsepõlvekoju pärast aastaid eemalolekut. Kodukülas möllab süütaja, ja kui põlenud sigalast leitakse Sassi ema surnukeha, muutub uurimine isiklikuks. Süvenedes juhtumi üksikasjadesse taipab Sass, et ohus on ta ise ja vastused tuleb otsida perekonna varjatud minevikust. Uurimist raskendab nii kohalike vaenulikkus kui ka isiklikud mälestused, mis pinnale kerkivad.

Loo üks keskseid tegelasi on Freeda – Sassi endine koolikaaslane ja salajane armastus, kellest on saanud folklooriuurija. Tema huviks on külmking – rahvapärimuses tuntud kui halva inimese rahutu hing, kes ei leia surmajärgselt rahu. Freeda teadmistel on loos kandev roll, sest legendid ja tegelikkus hakkavad üha enam kattuma. Saladused, mis aastakümneid on varjus püsinud, tõusevad pinnale, segades reaalset ohtu ja müstilist uskumust. Veneaegne taust ja saare kinnine kogukond loovad romaanile kõheda, kuid haarava õhustiku.

Katrin Pauts kasutab romaanis oskuslikult omaenda päritolulugu ja mälestusi, et luua usutav ja samas õõvastav maailm, kus piir elava ja surnu, tegeliku ja ettekujutatu vahel on hägune. Tema kirjutamislaadis põimuvad krimipõneviku elementidega folkloor ja psühholoogiline sügavus. „Külmkingauurija” on lugu traumast, pärandist ja vajadusest silmitsi seista mineviku varjudega, et leida selgust olevikus. See on teos, mis seob kodupaiga maastikud ja lapsepõlvelood kriminaalse juhtumi karmi reaalsusega.