Tulekandja. Muhumaa põnevik

Romaan käivitub pimedatel maanteedel toimuvate surmadega. Noored punapäised naised jäävad järjest auto alla ja igal õnnetuspaigal käib leinaküünlaid süütamas sama tundmatu mees. Esialgne oletus näeb juhuseid, kuid muster kinnistub ja teema kasvab uurimisteemaks. Ajakirjanik, kes hakkab seoseid uurima, kaob. Uudistereporter Eva Niimand ja tema kolleeg Gabriel võtavad kadumise ning õnnetuste rea lahti harutada. Niidiotsad viivad Muhu väikesesse külasse, kus paikneb iidse ohvrikiviga seotud paigamälu. Raamat liigub teate, vihje ja koha vahel: toimetus, maantee, taluõu, metsatee. Põnevik hoiab uurimise rütmi ning näitab, kuidas kohalik vaikimine, auklik info ja üksik püsiv tunnus (küünlad, juuksevärv) seovad eri sündmused üheks looks. Allikakirjeldused kinnitavad nii õnnetuste mustri, kadunud ajakirjaniku liini kui ka Muhu-keskse otsingu.

Teos kasutab vahelduva vaatepunkti ja katkestatud ajajoone võtet. Lõigud annavad kord sündmuse, kord järelkaja; jutustushääl vahetub ning sunnib lugejat eristama kuuldu ja nähtut. Põhiliin liigub uurimise tempoga: küsimused toimetuses, sõidud sündmuspaikadesse, vestlused kohalikega, vaikused, mis tekitavad tühimikke. Kohalik pärimus (ohvrikivi) lisab ruumi, mille kaudu tänapäevane juhtum haakub koha ajalooga. Nii sünnib ülesehitus, kus vihje → kontroll → uus vihje kannab teksti edasi, kuni muster muutub otseseks vastasseisuks. Arvustused ja lugejakirjeldused toovad esile mitme jutustaja ja ajas hüplemise, mis toetab põneviku ülesehitust ilma kõrvalradasid kuhjamata. Lugeja saab liikuda peatükkide kaupa ning hoida meeles, mis on fakt, mis oletus ja mis on kohaliku elu vaikiv kokkulepe.

Autor Katrin Pauts on Muhumaalt pärit kirjanik ja ajakirjanik. Ta on töötanud trüki- ja teles ajakirjanikuna ning kasutab uuriva töö kogemust loo rütmi ja töövõtete kirjeldamisel. „Tulekandja“ on tema kriminaalromaanide reas varajane teos, mis järgneb autoridebüüdile ja toob fookusesse kodusaare ümbruse. Autori elulooline taust (Muhu päritolu, ajakirjandustöö) selgitab, miks romaan ühendab koha täpse ruumilogi ja toimetuse töötsükli. Kirjanik kujutab väikese kogukonna toimimist nii, et jutustuse jõud kerkib paiga ja tegevuse kokkusobitamisest. Ülevaated kinnitavad, et Pauts on publiku seas menukas ning et „Muhu põnevik“ on osa laiemast saarte-joonest tema loomingus.