Venemaa jumalannad. Lugusid vene naistest

"Toon siinkohal ära Diderot' nägemuse Daškovast: "Vürstinna Daškova on venelane nii ihult kui hingelt... Ta pole kaugeltki kaunitar. Ta on väikest kasvu, avala kõrge laubaga, ümarate põskedega, sügaval asetsevad silmad pole ei suured ega väikesed, kulmud ja juuksed on mustad, nina pisut lame, suu suur, kael tugev ja sirge, kõrge rinnaga täidlusele kalduv daam pole just võrgutaja moodi. Keha on ebaproportsionaalne, veidi kühmus. Liigutused on elavad, kuid puudub graatsia ... Kurb elusaatus on jätnud jälje tema välimusele ja laastanud tervise. 1770. aasta detsembris oli ta ainult kahekümne seitsme aastane, kuid näis neljakümnene.""
Võiks arvata, et nad olid õnnetähe all sündinud: ilusad, jõukad, suursugused, andekad. Kuid saatus on tujukas, tahab, tõstab seitsmendasse taevasse, tahab, heidab hädaorgu. Ent tavaliselt nõrgaks peetavad naised ei soovi olla pimeda fortuuna mängukannid.
Sellest kõigest räägibki Ljudmilla Tretjakova raamat "Venemaa jumalannad".