Naerev politseinik

Rootsi krimikirjanduse klassikasse kuuluv „Naerev politseinik“ on neljas romaan Maj Sjöwalli ja Per Wahlöö loodud Martin Becki sarjas. Teose alguspunktiks on veretöö Stockholmis, kus bussisõidu ajal lastakse maha üheksa inimest, nende seas ka politseinik. Esialgu mõrva motiiv puudub, ohvrite vahel ei näi olevat mingit seost. Uurimist juhtima määratakse komissar Martin Beck, kes oma harjumuspäraselt metoodilisel moel püüab tükikaupa lahti harutada juhtunut, samal ajal kui ajakirjandus ja avalikkus ootavad kiireid vastuseid. Ainus niidiots, mis paistab silma, viib mitme aasta taguse lahendamata tapmisjuhtumini.

Romaan on suuresti keskendunud uurimise protsessile, mitte ainult mõistatuse lahendamisele, vaid ka selleks vajaliku töö kuvamisele: kuude kaupa kestvad vestlused, arhiivides tuhnimine, kolleegide omavaheline koostöö ja ka läbipõlemine. Sjöwall ja Wahlöö annavad edasi realistlikku pilti politseitööst, kus edasiminek on sageli aeglane ja detailirohke. Samuti ei jää romaanis varju sotsiaalne kriitika – autorid põimivad loo sisse kriitilisi vaateid Rootsi heaoluühiskonna pinnapealsusele, politsei töökorralduse puudujääkidele ning ühiskonna sisemistele pingetele. „Naerev politseinik“ ei paku mitte ainult pingeid ja ootamatusi, vaid ka ühiskondlikku konteksti, milles kriminaaluurimine aset leiab.

Maj Sjöwall (1935–2020) oli Rootsi kirjanik ja ajakirjanik, kes koos oma elukaaslase Per Wahlööga pani aluse skandinaavia krimiromaani uuele suunale. Nende koostöös valminud kümneosaline Martin Becki sari ilmus aastail 1965–1975 ning muutis krimikirjanduse esteetikat ja eesmärki, ühendades klassikalise kriminaalmüsteeriumi sotsiaalkriitilise realismiga. Sjöwalli ja Wahlöö tööd on mõjutanud paljusid hilisemaid autoreid, nende seas Henning Mankelli ja Stieg Larssoni loomingut. „Naerev politseinik“ võitis ka Ameerika krimikirjanike ühingu auhinna parima välismaise kriminaalromaani eest.