Kahuriliha. Kummaline teadus sõdivatest inimestest

Mary Roachi „Kahuriliha. Kummaline teadus sõdivatest inimestest“ on populaarteaduslik teos, mis käsitleb sõjaväelise teadusuuringu varjatud ja sageli ootamatuid külgi. Ingliskeelne originaal kannab pealkirja *Grunt: The Curious Science of Humans at War* ning teos ilmus eesti keeles 2017. aastal Argo kirjastuse väljaandel, tõlkijaks Tanel Saimre. Raamat ei keskendu sõjale kui poliitilisele või ajaloolisele nähtusele, vaid inimestele selle sees – nende kehadele, tunnetele, vajadustele ning sellele, kuidas teadus on püüdnud leida lahendusi võimalikult ohutuks ja efektiivseks sõjategevuseks. Lugejat viiakse laboritesse ja uurimisasutustesse, kus töötatakse välja näiteks kuuliveste, sõdurimenüüsid, sõidukeid, haavatute päästmise tehnoloogiaid ja palju muud.

Roach uurib, mida kõike tuleb arvesse võtta, et sõdur jääks lahinguväljal ellu mitte ainult vaenlase tule all, vaid ka kuumuses, müras, näljas ja hirmus. Ta külastab USA armee uurimiskeskuseid, tutvub teadlaste tööga, vestleb sõjaväelastega ja osaleb katselistes situatsioonides. Käsitluse alla tulevad näiteks haistmismeele mõju operatsioonidele, hügieen suletud keskkondades, tapatalgute psühholoogiline mõju ning isegi kaitse mehhanismid seksuaalkuritegude ennetamiseks lahinguväljal. Raamat ühendab teadusliku täpsuse ja vaimuka, kohati iroonilise jutustamislaadi, mis teeb keerukad teemad kergemini mõistetavaks ja kaasahaaravaks.

Mary Roach (s 1959) on Ameerika ajakirjanik ja populaarteaduslike raamatute autor, kes on tuntud oma võime poolest muuta näiliselt ebamugavad või veidrad teadusteemad ligipääsetavaks ja huvitavaks. Ta on kirjutanud raamatuid näiteks surmajärgsetest nähtustest (*Stiff*), inimkeha füsioloogiast (*Gulp*), seksuaalteadusest (*Bonk*) ja muudest valdkondadest, mida peavoolumeedia harva käsitleb. „Kahuriliha“ jätkab tema autoristiili, kus põhjalik uurimistöö on ühendatud isikliku kohalolu ja kergelt satiirilise tonaalsusega. Roach ei naeruväärista oma teemasid, kuid oskab neid esitada viisil, mis toob esile nii inimese haavatavuse kui vastupidavuse.