Tulipunane kirjatäht

Nathaniel Hawthorne’i romaan „Tulipunane kirjatäht“ on Ameerika 19. sajandi kirjanduse keskseid teoseid, mille tegevus toimub 17. sajandi Uus-Inglismaal, puritaanliku kogukonna range moraali ja karmide usuliste tõekspidamiste keskel. Teose peategelane on noor naine Hester Prynne, kes on süüdi abielurikkumises ning mõistetud avaliku häbistamise märgiks kandma rinnal tulipunast tähte A – „adultery“, abielurikkuja. Romaan keskendub Hesteri sisemisele väärikusele ja tema suutlikkusele taluda ühiskonna põlgust, kasvatada oma tütart ning säilitada inimlikkus ja kaastunne keskkonnas, mis nõuab alandust ja enesesalgamist. Autor asetab vastamisi ühiskondliku normi ja üksikisiku eetika, luues pingelise moraalse ruumi, kus lugeja peab pidevalt kaalu panema süüd ja lunastust.

Romaani atmosfäär on tõsine ja sümbolitest tihe – Hawthorne kasutab mitmetähenduslikkust, varjundeid ja sisemisi monolooge, et uurida nii süü kui süütuse olemust, salatsemise psühholoogiat ja kogukondlike väärtuste haprust. Tulipunane A ei jää tähiseks ainult Hesteri süüle, vaid omandab loo käigus uusi tähendusi – julgus, ausus, vastupanu. Romaani teised võtmetegelased, nagu Hesteri salajane armastatu ja tema kättemaksuhimuline abikaasa, toovad loosse juurde tragöödiat ja psühholoogilist sügavust. Hawthorne ei esita lihtsaid hinnanguid, vaid loob kompleksse moraalse maastiku, kus eksimine ja lunastamine põimuvad vältimatult. Teose aeglane tempo ja introspektiivne stiil annavad sügavalt mõjuva pildi mitte ainult ühest naisest, vaid ühest ajastust ja maailmatunnetusest.

Nathaniel Hawthorne (1804–1864) oli Ameerika varase ilukirjanduse olulisimaid autoreid, kelle looming keskendub sageli süü, saladuse ja inimloomuse varjupoolte uurimisele. Ta sündis Salemi linnas, mille ajalugu – eriti 1692. aasta nõiaprotsessid – jättis sügava jälje tema maailmapilti. Hawthorne’i perekonna seos nende süngete sündmustega mõjutas tema kirjutamist nii teemade kui sümbolite tasandil. Tema tuntuimad teosed, sh „Tulipunane kirjatäht“ ja „The House of the Seven Gables“, on osalt ajaloolised, ent sügavalt allegoorilised, käsitledes religiooni, süütunnet ja inimese siseheitlusi. Tema töödel on olnud suur mõju hilisemale Ameerika kirjandusele, eriti psühholoogilise proosa arengule.